Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et üldiselt muudab eelnõu kontrolli ja sunnimeetmed konkreetsemaks ning ka päriselus teostatavaks.

Läänemetsa jaoks jääb aga arusaamatuks tema sõnul leebe käitumine erakondadele tehtud keelatud annetuste osas.

"Valitsus pakub välja, et kui erakond on saanud keelatud annetuse, siis võib vähendada erakonnale mõeldud riigipoolset toetust seni, kuni keelatud annetuse summa on riigi toetusest kätte saadud või annetus ise tagastatud. Siin peaks olema palju konkreetsem. Esiteks peaks erakond maksma tagasi keelatud annetuse ning teiseks peaks saama riigieelarve raha kinnipidamist kasutada kui trahvi. Samuti peaks olema siin keeld, et seadust rikkunud erakond ei tohi teatud perioodi annetusi vastu võtta ning seadust rikkunud annetaja annetusi teha. Sellel oleks tugev mõju, et tagada seaduspärane tegevus," rääkis Läänemets.

Läänemets ütles veel, et ERJK tegutsemisruumi puudutavad muudatused võimendavad aga veel rohkem raha mõju valimistel ja poliitikas, sest määravaks saab mitte ainult raha olemasolu, vaid raha peab olema olemas juba kulutuse tegemisel.

"Ehk teisisõnu, need, kellel on suuremad annetused ja riigieelarvelised eraldised, saavad oma valimiskampaaniaid paremini teha, seega ka paremad valimistulemused. Paljudes riikides on raha mõju vähendatud sellega, et erakondadel on võimalik välireklaame teatud mahus kasutada ning ka telereklaamidel on mahupiirangud. Erakondade rahastamise kontroll aga ka võrdsed võimalused kampaaniaks on mõlemad olulised demokraatia küsimused," lisas Läänemets.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et Keskerakond toetab ERJK võimaluste laiendamist.

Lisaks tuleb tema hinnangul suurendada ka ERJK pädevust. "Suuremad õigused tähendavad suuremat vastutust ning ka võimalikku töömahtu, mida ei saa kanda vaid erakondade või mõne üksiku institutsiooni poolt esitatud liikmed kui küsimus on nende samade erakondade järelevalves," lausus Karilaid.

Isamaa fraktsiooni aseesimehe Priit Sibula sõnul tunduvad kooskõlastusringile saadetud eelnõu ettepanekud mõistlikud, kuid oluline on see, milline eelnõu lõpuks riigikogusse jõuab. "Lihtsamalt öeldes sooviks näha, kas kirju rahastamisajalooga koalitsioonierakonnad jõuavad muudatuste osas kokkuleppele," ütles ta.

"Viimastel kuudel kohtulahendi saanud erakondade rahastamise juhtumid näitavad selgelt, et probleem on olemas ning leida tuleb mõistlikud lahendused, mis võimaldaksid tagada läbipaistva rahastamise ning seaduserikkujate vastutusele võtmise," sõnas Sibul viidates Keskerakonna kohtuasjadele.

Põhimõtteline muutus on Sibula sõnul see, et keelatud annetusi ei kanta enam tagasi annetajatele vaid riigieelarvesse. "See peaks olema hea heidutusmeede ning tagama, et ka annetaja mõistab et kahtlaste tehingute korral jääb ta oma rahast ilma. Sama eesmärki täidab ka intresside kehtestamine," sõnas Sibul.

Reformierakonna endine peasekretär ja fraktsiooni aseesimees Erkki Keldo ütles, et juba koalitsioonilepe näeb ette ERJK pädevuste tõstmist. "Eeldus on ju see, et oleks aus, läbipaistev ja kõigile võrdne kohtlemine," ütles Keldo.

"Kui see kooskõlastusringil ära käib, siis kuidas seda hakatakse reaalselt ellu viima, siis seda me peame kindlasti fraktsioonis arutama ja ka koalitsioonis, aga ka teiste poliitiliste osapooltega. Täna öelda, et ma olen kõikide asjadega sajaprotsendiliselt nõus, ma ei saa," rääkis Keldo.

Keldo sõnul muudeti osad asjad siiski realistlikumaks, näiteks sunniraha küsimise, kolmandatelt isikutelt info küsimise ja isikute ERJK ametiruumidesse kutsumise võimalus.

Samuti peab Keldo mõistlikuks muudatus keelatud annetuse käsitlemisega. Nimelt viiakse muudatusena sisse tähtaeg, mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse.

"Kui peaks juhtuma, et keegi teeb annetuse kogemata, ei tunne seadust, kui see on inimlik viga, siis see kindlasti 30 päeva jooksul lahendatakse. Kui see ei peaks olema inimlik viga, siis vältimaks, et keegi tahab siin mingit eelisolukorda saada, et siis ikkagi lõpptulemusena raha liigub riigieelarvele. Ma arvan, et see on väga mõistlik," lausus Keldo.

Keldo sõnul nõustub ta ka laenu võtmise ülempiiri kaotamisega erakondadele.

EKRE esimees Martin Helme märkis, et tema suhtumine ERJK olemasolusse on alati olnud vaenulik.

"Minu meelest ei ole ERJK kunagi töötanud erapooletud järelevalveorganina, vaid ta on ikkagi selgelt tänasel päeval sotside kontrolli all ja tegeleb sotsidele ebameeldivate parteide asjades urkimisega, kusjuures pidevalt oma võimu volitusi rikkudes. Neile mingisugusegi lisavolituse juurde andmise suhtes ma olen täiesti kategooriliselt eitaval seisukohal," lausus Helme.

Helme sõnul tuleks ERJK-d muuta tasakaalukamaks ja erapooletumaks, sest praegu ei ole see kooskõlas õigusriigi olemusega. "Aga kui teda paremaks teha ei saa, siis tuleks ta ära kaotada ja anda need ülesanded riigikontrollile," märkis Helme.

Ta lisas, et see ei tähenda samas, et erakondade rahastamises ei ole asju, mida oleks vaja natuke paremini reguleerida.

"Kui me selle eelnõu puhul üldse mõtleme, mida sellega teha, siis mina liiguksin hoopis teises suunas sellega," sõnas Helme.