ERR Washingtonis: USA ühtsusesse Ukraina toetamisel on tekkinud mõrad

Foto: ERR

USA kongressi toetus Ukrainale on olnud erakondadeülene ja ka hiljutine 40 miljardi dollari suurune abipakett võeti senatis vastu ülekaaluka häälteenamusega. Samas näitas abipaketi arutelu, et sellesse ühtsusesse on tekkimas aina suuremad mõrad.

"Minu ametivanne on USA põhiseadusele, mitte mõnele välisriigile. Ükskõik, kui suurt kaastunnet tekitav on põhjus, minu ametivanne on USA rahvuslikule julgeolekule. Me ei saa päästa Ukrainat, lastes põhja USA majanduse," ütles vabariiklasest senaator Rand Paul.

Politoloog John Mearsheimer leiab, et president Joe Bideni administratsiooni esialgne plaan oli Venemaa rünnaku pidurdamine. Ukraina sõjaline edu on aga muutnud ka USA eesmärke.

"Oleme nüüd keskendunud Venemaa vägede otsustavale kaotusele Ukrainas. Teisisõnu, soovime neid lahinguväljal täielikult võita ja lisaks hävitada Venemaa majanduse sanktsioonidega. Kõik see on mõeldud Venemaa võimu nõrgestamiseks," selgitas Mearsheimer.

"Valge Maja sõnul on võit Ukraina territoriaalse suveräänsuse täielik taastamine nii, et see tähendab ka Donbassi ja Krimmi," ütles USA Euroopa vägede endine juht Ben Hodges.

Meediaväljaande Politico hiljutise artikli järgi ollakse Lääne-Euroopa riikides mures, et Ukraina võimalik võit destabiliseerib Venemaad ja muudab riigi veelgi ettearvamatumaks. Osade liidrite arvates tuleks Vladimir Putini täielikku häbistamist vältida, isegi kui see tähendaks territoriaalseid järeleandmisi Ukrainale.

"Selline mõtlemine peab lõppema. Kui keegi tunneb häbi, öeldes, et Putin peab ametist lahkuma, siis on hoopis sellel inimesel midagi viga. Ta peab ametist lahkuma," ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham.

Samas on ka USA-s inimesi, kes leiavad, et Putinit ei tohiks nurka suruda, sest ta võib võimu hoidmiseks kasutada äärmuslikke meetmeid.

"Me kujutame Venemaale eksistentsiaalset ohtu. See on üks olukord, kus nad võivad kasutada tuumarelva. Ma arvan, et peaksime tegema kõik võimaliku kindlustamaks, et me ei pane neid olukorda, kus nad isegi ainult kaaluvad tuumarelva kasutamist," rääkis Mearsheimer.

"Esiteks, taktikalise tuumarelvaga ei tapeta 50 000 inimest, kui seda ei visata just jalgpallistaadiumile ja kõik need inimesed on parasjagu seal. Enamiku taktikaliste tuumarelvade plahvatusmõju ei ole nagu Hiroshima-tüüpi relvasüsteemil. Seega taktikalise tuumarelva kasutamine ei annaks Venemaale lahinguväljal mingisugust eelist," selgitas Hodges.

"Vladimir Putin ei soovi tuumasõda USA või NATO-ga. Ausalt öeldes, ta ei soovi meiega ka konventsionaalset sõda, sest ta ei suuda võita isegi sõda Ukrainaga. Seega ma arvan, et meid ei peaks heidutama hirm, et ta võib kasutada tuumarelva," ütles USA endine asevälisminister Evelyn Farkas.

John Mearsheimer aga rõhutab, et Venemaa kasutaks tuumarelva tõenäoliselt Lääne-Ukrainas, kus ei ole USA ega NATO sõjaväelasi.

"Küsimus on, mida siis teeme? Ma ei ole kindel, mida siis teeme. Kas kasutaksime ka tuumarelva? Kas meid veetakse siis sõtta?" arutles Mearsheimer.

"Minu arvates oleks võimatu, et USA ja teised riigid vaataksid lihtsalt pealt ja ei sekkuks, kui Venemaa kasutaks tuumarelva. See ei tähenda, et meie vastus oleks tuumarelv, kuid see muudaks konflikti olemust. F-35 hävitajad on just selleks loodud. Umbes viie päevaga oleks kõik Venemaa maaväed Ukrainas ja tõenäoliselt isegi nende Musta mere laevastik kadunud," sõnas Hodges.

Ta ei usu, et Bideni administratsioon kavatseb survet Venemaale vähendada, sest nii välis- kui ka kaitseministeeriumi sõnumid on olnud järjepidevalt jõulised.

"See on oluline, et kaitseminister (Lloyd) Austin ütles, et USA seisab Ukraina võidu eest. Kaitseminister Austin räägib äärmiselt kaalutletult ja ta ei öelnud seda tühja koha pealt. See on ilmselgelt USA ja administratsiooni poliitiline otsus," ütles Hodges.

"Kõik, kes on mures Ukraina võidu toetamise hinna pärast, peaksid mõtlema, kui suur oleks Ukraina kaotuse hind. Euroopas oleksid lähedased liitlased ja kaubanduspartnerid järsku sadu kilomeetreid lähemal agressiivse ja julgustatud autokraadi territooriumile. Meie julgeolekuvajadused suureneksid kontinendil märkimisväärselt," rääkis USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell.

Ben Hodgesi arvates on oluline ka märkida, et hiinlased jälgivad tähelepanelikult, mis Ukrainas toimub.

"Kui USA ei suuda kõikide liitlaste ja eelistega Venemaad peatada - Venemaad, mis ei suuda isegi Ukrainat võita -, siis ei ole hiinlased eriti huvitatud sellest, mida meil on öelda," leiab Hodges.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: