Ööl vastu teisipäeva jõudis Euroopa Ülemkogu kokkuleppele, et Venemaale kehtestatakse kuues sanktsioonipakett, mille keskne osa on naftaembargo. Kuidas täpselt embargo rakendub ehk milline on juriidiline tekst, mille alusel keeld kehtestatakse, alles selgub.

"See mida praegu viimistletakse, mille üle arutelu käib, on et millistel riikidel on erandeid vaja. Mis need erandid võiksid olla, kaua kestavad. Samaaegselt käib tasakaalustamine, et see erandisoovid ei viiks balansist välja eesmärki, mida me püüame saavutada. See on see delikaatne mäng, mis meil hetkel käib," selgitas välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar.

Veel ei ole selge ka see, millal täpselt embargoga alustatakse. "Üldreegel on see, et sanktsioon jõustub kui ta Euroopa Liidu teatajas avaldatakse. Kui ei ole just sinna muud tähtaega täpsustatud," märkis Kodar. Asekantsler prognoosis neljapäeval, et sanktsioonide sõnastuses lepitakse kokku kas reedel või tuleva nädala algul. (Neljapäeva lõunal saabuski teade kokkuleppest ning sanktsioonid peaksid jõustuma laupäeva hommikul - toim.)

Seda, mida tähendab kuuenda sanktsioonipaketi keskne osa – keeld Venemaalt naftat tankeritega Euroopa Liitu tuua – selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) välismajanduse valdkonnajuht Marie Allikmaa: "Naftaembargo oma olemuselt hõlmabki impordi ja ostu keeldu naftale ja naftasaadustele ning -produktidele. See on üldistatult öeldes sanktsioon kaubale. Kui naftat kandev laev tuleb sadamasse, võtab toll dokumendid ette ja kontrollib, kust pärineb üks või teine toode, mis meile Euroopa Liitu või Eestisse konkreetselt siseneb."

Kuigi Venemaa üritab nafta päritolu peita, usub Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat, et Euroopa tolliametnikud jõuavad siiski möödahiilimisele jälile.

"Laevade liikumine ja lastimine ning sadamainfo on igal pool olemas. Keerulisem on peita selle nafta olemasolu kui leida Vene naftale alternatiiv. Küsimus on selles, et kui see nafta jõuab lõpuks kuhugi Indiasse ja see töödeldakse ümber näiteks diislikütuseks ja jõuab siis tagasi Euroopa turule, kas see siis tähendab, et me oleme Vene naftast väljunud? Vene naftast on saanud India diisel. Samas ma usun, et see samm, mis juba täna astuti, teeb Vene nafta ekspordi nii palju raskemaks ja vähendab Vene nafta väärust nii suurel hulgal, et see viskab kindlasti väga suured kaikad Vene sõjamasina kodarasse," rääkis Raamat.

See ongi embargo eesmärk – teha Venemaale nafta eksport kulukamaks. Täielikult ei suuda Euroopa Liit Venemaad maailmaturult ära lõigata. Tõenäoline embargo mõju on, et naftamüüjad ja -ostjad lähevad maailmaturul vahetusse. Seda kirjeldas ka peaminister Kaja Kallas kolmapäeval riigikogu infotunnis: "Kui Euroopa enam Venemaa energiakandjaid ei osta, siis Venemaal on ju vaja seda müüa kellelegi teisele. Kui nad müüvad seda näiteks Hiinale, Indiale või teistele riikidele, siis need, kes varem neile müüsid, jäävad nüüd vabaks."

Kui aga nüüd naftanäljas Euroopa need ostjata jäänud varud endale haarab, võib küsida, kas selline müüjate ringlus üldse Venemaale mõju avaldab. Eriti kui pikemate tarneahelate kõrgema kulu katab Venemaa jaoks nafta hinnatõus, millele lisab hoogu ka Euroopa Liidu plaanitav embargo. Sedavõrd sõltub embargo edu sellest kas nafta hinnatõusu saab ohjeldada suurendades tootmist piisavalt, et varustada Euroopat.

"Tegelikult on need barrelid täitsa olemas," rõhutas Raamat. "OPEC-i tootjariigid on piiranud oma tootmist sellises mahus, et neil oleks juba täna võimekus – kui ka Iraan nafta sanktsiooni alt vabaneb – suurendada oma tootmist nelja ja poole miljoni barreli osas. Norra on teada andnud, et nemad plaanivad naftatootmist suurendada. Ka USA kildanaftatootmine on praegu miljoni barreli võrra allpool 2020. aasta tippvõimsusest. Kui arvestame, et Vene nafta eksport on suurusjärgus 7-8 miljonit barrelit 2021. aasta keskmisena, siis tegelikult on meil see võimekus olemas globaalselt Vene nafta pea täielikult asendada."

(Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC+ otsustaski neljapäeval, et suurendab juulis ja augustis nafta tootmist 648 000 barreli võrra päevas, mis on rohkem, kui analüütikud kohtumiselt ootasid - toim.)

Raamat lisab, et Hiinale ja Indiale müüb juba praegu Venemaa naftat suure allahindlusega.

"Venelastel on selles mõttes häda käes, et eriti nende tundras asuvad maardlad – neid ei ole võimalik nii lihtsalt kinni panna. Nende uuesti käima panek on väga kapitalimahukas. Suured naftatöötlemisteenuste pakkujad on Vene turult lahkunud. Venemaal ei ole isegi tehnikat, et neid maardlaid uuesti avada. Nad peavad seda kuhugi müüma, vastasel juhul majanduslik kahju oleks nende jaoks kolossaalne," rääkis Raamat.

Kuna Venemaal ei ole ka piisavalt naftahoidlaid ei jää muud üle kui ostja kiireks leidmiseks pakkuda väga odavat hinda.

"Minule teadolevalt müüdi Vene Uuralite naftat kuskil 30 dollarit madalamalt Brenti barrelist. Me räägime ikkagi sellest, et nende tulu jääb sinna võib olla 60-70 dollari peale barrelist," ütles õliühingu tegevjuht.

Euroopa Liidu embargo suurendab seda survet veelgi, märkis ka MKM-i välismajanduse valdkonnajuht Allikmaa: "Venemaa naftast ligikaudu 50-60 protsenti on seni importinud Euroopa Liidu riigid. Euroopa turu ära langemine on kahtlemata suur põnts."

Siiski nendib Allikmaa, et sanktsioonide mõju avaldumine võtab aega. Selle suurust on raske ennustada. Samas rõhutab Allikmaa, et naftaembargol on ka moraalne eesmärk.

"Sanktsioon on kindlasti edukas kohe, kui see jõustub. Euroopa Liit ei toeta enam Vene sõjamasinat ostes ühte selle suurimat teenimisallikat. See on kindlasti peamine, millega mõõdame selle sanktsiooni edukust," rääkis Allikmaa.