Kolmapäeval riigikogus teisele lugemisele jõudev elektri universaalteenuse eelnõu peaks seaduseks saades ning konkurentsiameti kooskõlastusega tagama, et elektri kodutarbijad maksavad kilovatt-tunni eest alla 20 sendi kWh kohta, lausus Järvan.

"Ma loodan, /.../, et saame alla 200 euro pakkuda. Vähemalt. Ma loodan, et see ei tule üks-kaks eurot alla kahesaja, vaid ikkagi rohkem. Aga ma ei soovi poliitiliselt survestada konkurentsiametit, kes saab objektiivsete faktide pealt teha otsuse, mis see õige hind on," lausus Järvan.

Järvani sõnul on universaalteenus samm edasi eelmisel talvel abimeetmena kasutusel olnud elektri hinnalaest.

"Hinnalae kehtestamine tehnilises mõttes oli väga ebamõistlik, sest siis tarbijal on ükskõik, mis pakett tal on, riik maksab vahe kinni, mis tähendab, et tarbijal ei olegi endal motivatsiooni valida mõistlikku paketti. Selles mõttes universaalteenuse raamistik on kordades etem. Me näeme, et olukord energiaturul ei lahene mõne kuuga. Meil on turutõrge selles tähenduses, et kuigi meil hind on laes, siis uued tootmisvõimsused, suurenenud pakkumine jõuab alles aastate pärast turule. Aga seni peab ka kodutarbija ellu jääma. Universaalteenus annab võimaluse tarbijale selleks ajaks, et mõistliku hinnaga elektrit saada," rääkis minister.

Järvani sõnul on tänaseks veidi vananenud hinnang, et Eesti Energia toodetava elektri omahind on 50 eurot megavatt-tunni kohta. "Ma arvan, et tänasel päeval on see veidi kõrgem. Mitte palju – räägime siin 10, 20 eurost, aga kuskil sinna kanti," ütles ta.

Suure osa kõrgest elektrihinnast moodustab samuti rekordeid püstitav CO2 kvoodi hind, mida põlevkivist elektrit tootev Eesti Energia peab tasuma. Järvani hinnangul tegi mõistliku ettepaneku Poola peaminister Mateusz Morawiecki, kes pakkus välja, et CO2 kvoodi hinna võiks Euroopas külmutada kuni 30 eurole tonni eest. Augusti keskpaigas püstitas kvoodi hind rekordi, tõustes 96 euroni tonni eest.

Samas jääb Poola ja Eesti poolehoiust hinna külmutamisele väheks, nentis Järvan, kelle sõnul pole oodata, et kolmapäeval toimuval kohtumisel Euroopa Liit midagi taolist otsustaks.

"Ma suuri lootusi kahjuks ei pane Euroopa Liidu homsetele avaldustele. Toetasime nagu ka Poola seda meedet. Aga teised riigid väga entusiastlikud selles osas ei ole. Poola ettepanek – kehtestada hinnalagi 30 euro peale, mis on kolm korda väiksem kui täna – oli väga mõistlik. See ei olnud laest võetud number. See tuli pikaajalisest jätkusuutlikust majandamisest, kus oli ka see, et oleksime roheiste eesmärkidega kooskõlas, siis see hind võiks ligikaudu 30 eurot mõne aasta pärast olla," lausus Järvan.

Järvani sõnul tuleb aga arvestada, et erakordse elektri hinna on tekitanud erakordne olukord.

"Aga olgem ausad – seni me saime aastaid väga mõistliku hinnaga elektrit. Rahu tingimistes turg töötas. Kui Venemaa ründas meid energiarelvaga, on tulnud turu puudused välja – nii läbipaistvuse osas kui ka selles osas, et viimane pakkuja elektriturul määrab hinna kõigi jaoks," märkis ta.

Järvani sõnul pole valitsuses endiselt kokkulepet, kas ja kuidas hakatakse elektrihinna leevendamiseks toetama ettevõtlust.

"Võime diskuteerida, et mis see hind võiks olla. Osa (ettevõtete) juhatusi on näinud ette olukorda ja elektrihinnad fikseerinud. Täna on ligi 70 protsenti elektrist, mis läheb ettevõtetele, fikseeritud pakettides. Siis ongi mingis mõttes koalitsioonipartneritel parem võimalus (Isamaale) vastu vaielda. /.../ Isamaa leiab, et universaalteenuse raamistik on hea ja seda võis laiendada ettevõtetele. /.../ Ma ei ütleks, et seda ei tule, aga ma arvan, et siin on koht, kus valitsus peaks, võiks ja loodetavasti sekkub võimalikult kiiresti," lausus Järvan.