Tatar: võrdne ligipääs gaasiterminalile on esialgu poliitiline kokkulepe

Foto: Siim Lõvi /ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul on Eesti ja Soome poliitilisel tasemel leppinud kokku, et riigid saavad Inkoo terminalist gaasi esimeste seas, kuid kokkulepe pole veel lepingusse jõudnud.

Tatari sõnul liigub Soome Eesti tempost mõned nädalad aeglasemalt ja LNG vastuvõtuvõimekus Inkoos peaks valmima detsembri esimeses pooles. Märgid, et laev läheb Soome, olid õhus juba suve keskpaigast, mil Soome kaiehitust kiirendas, ütles ta.

"Kui sügis lähenes, nii kasvas ka soomlaste valmisolek või enesekindlus, et nad saavad ka enne talve oma vastuvõtuvõimekuse valmis. Loomulikult olukorras, kus paar nädalat tagasi gaasitorud Läänemeres õhku lendasid, suurenes soomlaste riskihinnang, et eeloleval talvel võiks terminal asuda Soomes veelgi," rääkis Tatar.

"Seda kohta nüüd ei ole, kus soomlased oleks öelnud, et kuulge, mida te eestlased rapsite seal rekordit teha, et see laev tuleb ju meile. Seda ei ole olnud," ütles Tatar. Tema sõnul saab Eesti kaid kasutada hädaolukorras laeva Eestisse toomiseks või selleks, et siia tulevikus tuua võimalikult kiiresti teisi laevasid ning Paldiski kai valmimist peab ka Soome oluliseks.

Eesti tarbijate vajaduse katmiseks laeva Soome minemisel puudu ei jää, rääkis Tatar. "Eesti gaasitarbimine eeloleval aastal saab olema umbes kolm ja pool teravatt-tundi. Uus gaasiterminal suudab gaasivõrku aastas anda 35 teravatt-tundi ehk 10 korda rohkem gaasi kui on Eesti enda aastane gaasitarbimine."

Kui eraettevõtted näevad turul ruumi ja soovivad Eestisse teise laeva tuua, siis on see Tatari hinnangul positiivne, aga riigil endal pole seda mõistlik teha. "Kui me maksumaksjatena paneme pool miljardit eurot lukku, et tellida üks laev juurde, teades, et Soome lahe teises kaldas on juba laev, millel on võimsust nii Eesti kui Soome gaasivarustuse katmiseks ja seda võimsust jääb veel ülegi – üks laev veel siia juurde tuua – mulle tundub, et see ei ole maksumaksja vahendite kõige mõistlikum kasutamine," ütles Tatar.

Eesti ja Soome ministrid leppisid kokku terminali reeglites võrdse ligipääsu tagamise Eesti ja Soome gaasitarbijatele. Reeglid ise paneb paika aga Soome pool ning neid veel kirjas ei ole.

"Terminali reeglid on tänaseks jõudnud Eesti ja Soome energiaturu regulaatorite kätte. Eilne ministrite ootus on see, et vajadusel tuleks neid reegleid muuta, et luua prioriteetsus just Eesti ja Soome gaasitarbijatele. Seda projekti me oleme kevadest teinud just selleks, et tagada Eesti ja Soome gaasitarbijate gaasiga varustatus olukorras, kus sellel aastal me enam Vene gaasi tarbida ei taha. Seetõttu ministrid pidasid oluliseks neid reegleid sellisel viisil täiendada. Aga jah, me ei kirjutanud täpselt puust ette ja punaseks, et kuidas täpselt seda täita tuleb. See on see, kus energiatururegulaatorid ja FSRU Oy peab ise poliitilise ootuse täitma. Me ministeeriumitena täna saame lihtsalt kontrollida, kas see, mida ministrid ootasid, on täidetud," ütles Tatar. 

Seda, et Soome Eesti turuosalistele terminalile ligipääsu ei võimaldaks, ei pea Tatar tõenäoliseks. "Vaatame seda ühtepidi või teistpidi – seda gaasi jääb üle. Mis on see stsenaarium, kus soomlased teevad Rehepappi, neil endal on gaasi seal küll ja veel ja nad seda siis oma lõunanaabrile ei taha jagada."

Esimene last jaotatakse varude keskuste vahel

Jaanuaris peaks Inkoosse jõudma kaks teravatt-tundi gaasi, mis on ligikaudu samaväärne Soome jaanuarikuu tarbimisega. Tatari sõnul tuleb Eesti ja Soome gaasitarbijaid kohelda võrdselt ja neile anda eelisõigus teiste piirkondade gaasitarbijate suhtes.

"Kas seda nüüd lahendatakse nii, et tehakse vennalikult slotid nii-öelda pooleks, et üks Soomele, teine Eestile, või seda tehakse viisil, et antakse näiteks prioriteetsus sellele gaasiterminali kasutajale, kelle portfellis on kliendid nii Eestist kui Soomest. Või näiteks seatakse kohustus, et terminalist väljuvast gaasist teatud osa tuleb pakkuda just Eesti tarbijatele. See on nüüd see, kus me tegelikult soovime, et energiatururegulaatorid ja terminali reeglite väljatöötaja lahenduse välja pakuks ja teeks seda võimalikult kiiresti," rääkis Tatar.

Laev ei saabu detsembris Soome tühjalt, vaid ligikaudu teravatt-tunni jagu gaasiga, millel antakse prioriteet Eesti ja Soome varude keskustele. "Kui sealt midagi üle jääb, siis loomulikult see gaas pakutakse Eesti ja Soome gaasituruosalistele, nii et ma üldse ei välistaks, et ka sellest esimesest täislastist, millega laev siiapoole tuleb, mingisugune osa gaasist jõuab gaasituruosalistele," ütles Tatar. Varude keskusel on olemas ligikaudu pool plaanitud varust.

Varude keskusel on ka ülesanne sõlmida leping kai rajajate Alexela ja Infortariga selle vajadusel riigile maha müümiseks.

Seda lepingut Tatari sõnul praegu veel ei ole. "Aga mitte sellepärast, et riik ei oleks valmis seda olnud sõlmima. Eesti Varude Keskus on jätkuvalt valmis sellise ostuoptsioonilepingu ettevõtjatega sõlmima. Vahepeal lihtsalt tundub, et ettevõtete huvi seda lepingut allkirjastada on vähenenud. Aga jätkuvalt see uks on lahti, saame täiesti aru, et tulevikus võib juhtuda stsenaarium, kus ettevõtetel ei ole selle kaiga väga palju midagi pihta hakata. Aga riigi energiajulgeoleku seisukohalt on ta jätkuvalt ülioluline."

Ettevõtjate teatel läks kai rajamine maksma 40 miljonit eurot, varude keskus soovib selle eest maksta aga vähem. Tatar ei nõustunud täpsustama, mis summadest täpselt jutt käib.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Uudis+"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: