Seoses elektrienergia nõudluse kasvuga võeti eelmisel aastal Enefit Powerisse tööle ligi 500 inimest. Ettevõte oleks saanud tööd anda veel 100 inimesele, kuid huvilisi ei õnnestunud leida.

Sel aastal soovib ettevõte tööle võtta paarsada inimest.

"Mõnele ei sobi vahetustega töö. Mõned on sellised, kellel on olemas toetused ja abiraha, mida nad on saanud endiselt tööandjalt või töötukassast. Võib-olla on inimesed veidi ootel ja vaatavad seda, millises sektoris tasub ümberõppele keskenduda ja millises mitte," selgitas Enefit Poweri juht Andres Vainola.

"Ja olgem ausad, me ei näe väga tugevat poliitilist toetust põlevkivienergeetika jätkusuutlikkuse säilitamise koha pealt. Tihti peame ka nende müütidega võitlema. Me saame sellega hakkama, küll väikeste viivitustega, mõne koha pealt tahaks kiiremini, aga saame hakkama," lisas ta.

Ida-Virumaal on umbes 7000 töötut ja 600 vaba töökohta. Tööturu probleemiks on see, et häid töökäsi napib.

"Tööturul on puudu nendest inimestest, kes oskavad tööd teha ja tahavad tööd teha. See on alati nii olnud ja eriti praegu. Ühtepidi on hea, et töökohti on Ida-Virumaal üle 600, teistpidi on muidugi see, et me peame leidma nendele ametikohtadele inimesi. Ja kui me neid ei leia, siis me peame neid välja õpetama ja motiveerima neid inimesi, kellel on potentsiaali. See kõik on meie töö," rääkis töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

Vainola sõnul on neil töökäsi vaja ka pärast põlevkivitööstuse muutumist ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks.

"Mõni võimendab seda nii, et justkui pärast 2030. aastat poleks põlevkivienergeetikal enam turul kohta. On koht – me muutume tavapärasest elektritootjast keemiatööstuseks, mis baseerub tugeval põlevkivi oskusteabel," selgitas ta.

Eelmisel aastal kaevandati Enefit Poweris üle 7,2 miljoni tonni põlevkivi. Elektrit toodeti 5,2 teravatt-tundi, mis oli 70 protsenti kogu Eesti eelmise aasta elektritootmisest. Sel aastal plaanitakse kaevandada kümme miljonit tonni põlevkivi ja toota kuus teravatt-tundi elektrienergiat.