Lisanduvad suured teetööd Tallinna kesklinnas ja juba kehtivad piirangud liikluses on pannud küsima, kas tänavate ehitamistähtajad pole mitte liiga pikad ning kas tänavaid ikka peaks kuudeks ja kuudeks liiklejatele sulgema või saaks tööd kuidagi kiiremini ja liiklejatele mugavamalt ära teha.

Tallinnas mullu sügisel alanud Pronksi tänava põhjalik rekonstrueerimine tekitas tigedat reaktsiooni juba esimestel päevadel ning kui tuli välja, et hanketingimuste järgi poleks tohtinud tänaval mõlemat sõidusuunda korraga sulgeda, olid linnakodanikud juba päris pahased.

Samas on kõik ehituse või järelevalve või liikluskorraldusega seotud osapooled üsna kindlad, et ega väga teistmoodi võimalik polegi: ehitustähtajad on nagunii kompromissina mõistlikuks perioodiks seatud, kiirustamise eest rohkema raha maksmine ei pruugi tuua soovitud tulemust ning teede remont muudab igal juhul liiklejate elu ebamugavamaks.

"Igat juhtu peaks vaatama eraldi. Selge on, et ehitusprotsess võtab mingi aja. Muna ei saa poole minutiga kõvaks keeta, see võtab mingi aja, ja ehitusega on sama lugu," ütles ERR-ile taristuehituse liidu ja TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens.

Teede eest vastutav Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles samuti, et abstraktselt hinnata, kas saaks kiiremini, pole mõtet, kõik sõltub konkreetsest remondist.

"Minu hinnangul sellest abstraktselt rääkida on suhteliselt mõttetu. Kui mõnel ehitusfirmal on väga konkreetne näide, kus ta oleks saanud teha üht või teist tööd kiiremini sama raha eest kui mõni meie lepingupartner, siis ma arvan, et see tuleb välja öelda ja siis me saame sisuliselt vaadata, kas meie lepingupartner teeb midagi mõistlikult või mitte," lausus Svet.

Ehitajatel mingit konkreetset näidet pole ja näiteks Pronksi tänava remondi kohta leidis Pertens, et arvestades hanke tingimusi, kus üht või kaht sõidusuunda tuleb lahti hoida ja töid nii-öelda jupitada, on selle ehitustähtaeg mõistlik.

Pertensi sõnul oleks tee-ehitaja jaoks ideaalne töökeskkond see, kui tänavalõigu saaks kogu remondi ajaks kinni panna, kuid see pole üldjuhul võimalik.

"Kõige lihtsam, kiirem ja odavam on ehitada siis, kui lõik või lõigud on täiesti kinni ja ehitaja saab segamatult toimetada piltlikult öeldes ööpäev läbi ja ei pea arvestama, et samas toimub mingi muu liikumine. Liikluskorralduslikult ei saa alati tänavaid täiesti sulgeda, sest see võib ümberkaudse liikluse pea peale pöörata ja suure ummiku tekitada. Siis otsitakse mingi mõistlik variant ja see üldjuhul antakse hanke tingimustega ette," lausus ta.

Tallinn annab hankes osalejatele ette tähtaja, millal peavad tööd valmis olema; tingimustes on ka kirjas, millised kitsendused on liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamisel. Firmad peavad seejärel hindama, kui kalliks neile selliste tingimustega ehitamine läheb, kirjeldas Svet.

Aeg on raha: kui tahad kiiremini, siis maksa rohkem

See, et tellija kirjutab hankesse lisaks hinnapakkumisele kriteeriumiks ehituse miinimumaja, pole Eestis levinud.

"Ei ole hangetes, nii palju kui mina olen neid näinud, selliseid täiendavaid hindamispõhimõtteid ja punktisüsteeme, et öeldakse, et ehitusaeg on näiteks üks aasta, aga kes ehitab kiiremini, saab hinna vaates mingi eelise võrreldes sellega, kes ehitab terve aasta," ütles Pertens.

Pertensi sõnul võiks mingitel juhtudel ehitusaja kriteerium isegi olla, aga minevikust on võtta hoopis negatiivne näide.

"Minnes kaugele ajalukku on ka negatiivseid näiteid, kus kunagi ühes linnas oli selline tingimus ja üks ettevõtja pakkus kallist hinda, aga hästi lühikest tähtaega ja saigi selle hanke niiviisi kätte. Aga kui ehitama hakkas, siis ikkagi ehitas seda tänavat sama pikalt, kui teised hankel osalejad olid pakkunud. Mingeid sanktsioone ei järgnenud ja tulemus oligi see, et saadi asi valmis sama aja, aga kallima hinnaga," rääkis ta.

Svetigi sõnul pole küsimus selles, et väga palju töid oleks võimalik korraldada kiiremini; küsimus on selles, kui palju rohkem läheb see linnale ja linnaelanikele maksma. Ja kui selle eest rohkem maksta, et remont oleks kiirem ja tänavad lühemat aega suletud, tuleb kuskilt raha ära võtta ja vähem teid korda teha.

"Kui vaatame seda viimase aasta kontekstis, kus riik kärpis väga palju oma teeinvesteeringuid ja Tallinn on suutnud kõige suuremate tee-ehitustega liikuda edasi, siis tähendas see kõik seda, et me saime planeeritud rahaga teha tee-ehitusi vastavalt nendele tingimustele, mis me hankes seadsime. Kui me oleksime pannud ehitajatele suuremad nõudmised, oleks see tõenäoliselt tähendanud seda, et hinnad oleksid läinud kallimaks ja need ehitused oleks kas ära jäänud või oleks need nõudnud täiendavaid investeeringuid mingite muude asjade arvelt," rääkis Svet.

"Lõppkokkuvõttes on küsimus tasakaalu otsimises. Me peame endale ütlema ausalt, kas me tahame, et Tallinna linnaruum uueneks piisavas tempos – kas me tahame, et oleks ehituses korraga mitu tänavat või me tahame, et terves linnas oleks rekonstrueerimisel üks tänav aastas, aga see rekonstrueerimine oleks väga väga kiire," lisas abilinnapea.

Asi pole tööjõus, sest tööjõudu on hoopis üle

Kui aastaid tagasi võis juhtuda nii, et mõni ettevõte osales korraga mitmel hankel, võitis need ning liigutas oma brigaade mitme objekti vahel, mis tähendas, et mõnel objektil töö seetõttu seisis, siis praegu sedamoodi enam asju ei tehta, ütles Pertens.

Seega pole ka tööde pikaaegsuse põhjuseks tööliste ja tehnika puudus.

"Teoorias võiks see nii olla, aga praegu on Eestis olukord selline, et taristuehituses on väga arvestatav ressursi ülejääk. Kui me räägime teede ja platside ehitusest, siis eelmisel aastal kaotas selles valdkonnas töö 600 inimest, mis on 16 protsenti alal tegutsevatest inimestest," lausus Pertens.

"Öelda, et keegi ehitaks mitut asja paralleelselt ja hoiaks objekti lihtsalt seismas, praegusel ajal pigem mitte. Võib-olla varem on ette tulnud," lisas ta.

Pertensi sõnul on ka tellija ülesanne hanget koostades selliseid stsenaariume ette näha ning ennetavalt kirja panna tähtajad, mis välistavad ehitustööde venimise.

"Teoorias on mõeldav, et mõni ettevõte võtab palju tööd sisse, aga piisavalt ressurssi seda tööd teha ei ole ja siis ta jagab seda ressurssi mitme objekti vahel ja ehitustempo on aeglane. Aga see ongi asi, mida tellija peaks suutma arvestada, kui palju mingi ehitusprotsess aega võtab," märkis ta.

Sveti sõnul on samas võimalik hangetesse kõiksugu hindamiskriteeriume, näiteks ehitamise aeg, lisada ja muuta hanked sellega keerulisemaks.

"Probleem on see, et praktika näitab, et kui hankes on väga palju hindamiskriteeriume, siis tavaliselt turuosalised hakkavad selle vastu vaidlema ja vaidlustama neid hankeid kohtus, mis omakorda venitab ehituse aega ja nihutab kogu graafikut," lausus ta.

Pertensi sõnul on hangete puhul ette tulnud mõlemat äärmust.

"On praktikas tulnud igasugu asju ette. Mõnel juhul on ehitustähtaeg hästi mugav ehitajale, antakse pikk tähtaeg ja saab rahulikult toimetada. Mõnikord antakse väga lühike tähtaeg, mida ehitaja oma pakkumist tehes hindab, et tõenäoliselt sinna sisse mahtuda ei suuda ja arvestab, kas ta saab tähtaja ületamise eest mingeid trahve," lausus ta.

Ministeeriumile kaebusi pole viimase aastaga laekunud

Riigihangete üle teeb järelevalvet rahandusministeerium, kuid seaduse järgi nad päris detailidesse ei lähe ning seega ei hakka tee-ehituse hangete puhul uurima, kas liikluskorralduse muudatused või kestvus on proportsioonis tehtava tööga.

Tänavate sulgemise aeg ja muud liikluskorralduslikud küsimused ei ole riigihangete seaduses reguleeritud, mistõttu sellistesse küsimustesse rahandusministeerium sekkuda ei saa.

"Sellised asjaolud on otstarbekuse küsimus, riigihanke tingimuste otstarbekuse üle aga rahandusministeerium järelevalvet ei tee," ütles ministeeriumi riigihangete osakonna juhataja asetäitja Estella Põllu. 

Küll aga saab kaebuse teha hankel osalev ettevõtja, kui ta leiab, et hanke tingimused ei ole seadusega kooskõlas või asjakohased või otstarbekad. Ministeeriumile pole viimase aastaga ühtki Tallinna tänavate ehituse kohta käivat kaebust laekunud.

"Kui teade laekuks ning juhul, kui hanke tingimused oleksid riigihangete seadusega vastuolus, kuid neid oleks veel võimalik muuta, siis saaksime teha hankijale ettekirjutuse tingimuste muutmiseks. Kui tingimusi enam muuta ei ole võimalik, sest pakkumused on juba esitatud, kuid leping sõlmimata, saame kaaluda ettekirjutuse tegemist hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks," lausus Põllu.