Need olid erakordsed valimised eelkõige seetõttu, et valima tuli eelmisest korrast koguni 45 000 inimest rohkem. See näitab ühiskonna selget ärevusseisundit ja oma osalusega tuldi leevendama mingeid hirme. Paljud uued, varem mitte valinud inimesed leidsid endas üles kodaniku ja tegid valimistest väga legitiimse sündmuse.

Kolme suure erakonna tuju on valimispäeva järel väga erinev. Nende võitlus läks uude faasi Ukraina sõja algamisega ja selle tähenduse tabas kõige paremini ära Reformierakond. Sõda ja turvalisus olidki ilma igasuguse kahtluseta nende valimiste peateemad. Kaja Kallas oli algusest peale mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt Ukraina toetamise üks eestvedajaid ja tugevdas sellega oluliselt Eesti brändi. See sõjas on selge poole valimine väljendus ka riigikogu valimistel saadud häältes. 37 kohta riigikogus suur ülemvõim.

Just sõja ja rahvusvahelise olukorra hindamises tegid strateegilise vea EKRE ja Keskerakond. EKRE oli algusest peale Ukraina suuremahulise aitamise vastu, Keskerakond ei olnud ühtselt poolt. Mõlemad tegid suuri ponnistusi, et hoida valimisjutt sisepoliitika, eelkõige toimetuleku juures. Mõlemad ebaõnnestusid. EKRE jaoks oodatust palju kehvem valimistulemus ei olnud mitte tingitud nn Prigožini skandaalist, vaid varem tehtud suurtest vigadest.

Suurim viga oli, et EKRE hindas valesti Eesti rahva tegelikke suundumusi. Seda karistatakse hääletamisel. Ka EKRE võitlus Euroopasse kuulumise vastu, mida suure selgusega väljendas oma kuulsas "inglikõnes" Mart Helme, ei ole Eesti enamiku plaan. Seda tajutakse turvalisuse vähendamisena ja praegu ei ole see mõistlik strateegia.

Eriti keerulises olukorras oli nendel valimistel Keskerakond. Ilmselt sai Keskerakonna esimees Jüri Ratas aru, et ta on Edgar Savisaare poolt loodud mineviku vang ja sellest ka tema mitte kõige rõõmsama olekuga esinemised viimastel kuudel.

Savisaare omaaegne suundumus põhiliselt vene häältele oli mõnikord taktikaliselt edukas, kuid strateegiliselt käpardlik. Nüüd enam ei saa vene kooli, vene keelt ja hallide passidega inimestele kodakondsust lubades palju hääli. Kui neid aga ei luba, siis ei saa piisavalt vene hääli. See ületamatu konflikt viiski suurele häälekaotusele ehk kaotsi läks koguni kümme kohta varasemast 26 kohast. Keskerakonnal seisavad ees suured arutelud, et kes me oleme ja kes on meie tegelik sihtgrupp.

Seega olid suurte erakondade hääled väga loogilised ja vastasid ajale ning oludele. Milline oleks olnud tulemus ilma Ukraina sõjata, on oletamise asi, kuid ilmselt oleks see olnud teistsugune. Paljud räägivad, et "tänu" sõjale on ühiskond nüüd lõhestunud. See on äärmiselt vale järeldus. Kõige rohkem lõhki olime just enne sõda. Sõja toodud uued arusaamised võimaldavad aja jooksul seda lõhestamist hoopis ületada, aga see on pikk protsess. Ja see ei sisalda tanki Narva tagasiviimist ega eestikeelsele kooliharidusele ülemineku stoppamist.

Mõjuka sisenemise riigikogusse tegi Eesti 200. Üle 80 000 hääle ja 14 kohta on suur edu. Riigikokku tuli juurde hästi haritud uusi inimesi, mitmeid korralikke eksperte ja see on väga värskendav. Sotsid said ennustatud üheksa kohta, aga nad esindavad kindlasti olulist jõudu, mis väljendub võrdsuse ja sõbralikkuse taotlustes. Isamaa ei tõusnud nüüd kaheksast kohast kõrgemale, kaotsi läks eelmise korraga võrreldes kolmandik hääli. Kus tehti viga, hakatakse arutama. Ehk alustaks pensionireformi analüüsist.

Parempoolsete keskpärane tulemus oli oodatav, sest nad olid liberaalidele EKRE-hirmu leevendamises alles kolmas valik, sinna palju hääli ei jätku. Aga erakonnas on indu, aeg näitab.

Veel mõned tähelepanekud. Naiste arv riigikogus suurenes 30-ni, aga see on ikkagi loodetust vähem. Reformierakonnal on seal 13 naist, Isamaal näiteks üks. Kui palju neid jääb järele pärast ministrikohtade jagamist, näitab aeg.

E-valimised ületasid 50 protsendi piiri ja nüüd on tugeva vastupanu selgroog murtud. See protsent hakkab suurenema valimistest valimistesse. See on vältimatu.

Tuli ka märk tulevikust. Jõudude vahekorra muutus näitas, et algab võitlus Tallinna pärast. Kohalike valimisteni on veel aega, kuid Keskerakonna igavesena tunduva võimu muutmine pealinnas on erakondadele nüüd loogiline sihtmärk.

Ka võiks uuringufirmad nüüd tegeleda oma metoodikate ja valimitega. Sellist jama nagu viimase nädala ennustustega enam ei tahaks. See ei puuduta Emorit, kellel läks vägagi hästi.

Kokkuvõtteks. Valimistulemuste selgudes kadus paljudel ära alateadvuslik hirm Eesti tuleviku pärast – et meid keeratakse ei tea kuhu. Hoolimata väga keerulisest majandusolukorrast, inflatsioonist ja toimetulekumuredest andis rahvas selge sõnumi. Kõige tähtsamad on Eesti jaoks vabadus, turvalisus ja demokraatia. See on ülimalt vastutustundlik valik ja tekitab uhkust. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.