Miks te valisite meie intervjuupaigaks just politsei peamaja?

Teate, see on üsna piinlik lugu. Tegemist on kolm aastat kestnud õigusliku vaidlusega kaitsepolitsei ja PPA vahel, mis puudutab politseiteenistusse astumist, mis puudutab tööstaaži arvestust, mis puudutab rotatsiooni. Ja nii huvitav, kui see ka pole, minu kolleegid aasta tagasi käisid küsimas riigiprokuratuuri käest, kas selline roteerumine on õigustatud ja õige. Ja saime vastuse, et see on õige.

Samamoodi me oleme roteerinud veel ühte partnerasutusse mitmeid inimesi. Ka see partnerasutus on tellinud õigusliku analüüsi väljastpoolt enda maja, advokaadibüroolt ilmselt, mis on samal seisukohal nagu PPA. Nii et see on see, mida me praegu vaidleme kriminaalmenetluse raames.

Kas ma saan õigesti aru, et juba kolm aastat tagasi oli konkreetselt Eerik Heldnaga see juhtum, mille puhul tekkis kapoga see vaidlus?

Heldna asus teenistusse tõepoolest 2019. aasta aprillis.

Täna andis mu kolleeg Madis Hindrele (politsei- ja piirivalveameti personaliarvestuse- ja analüüsi talituse juht) Svetlana Meister intervjuu ja ta tõi välja, et väga hästi seda rotatsiooni ei ole seaduslikult reguleeritud. Kas teil endal ei tekkinud Heldna roteerumispabereid vormistades mingeid küsimusi, et kuidas me lähetame inimese asutusse, kus ta on juba aasta aega töötanud tegelikult?

PPA-st on roteeritud kokku 51 inimest siseministeeriumisse, kaitseministeeriumisse, välisministeeriumisse, luureasutustesse, nii et rotatsioon PPA jaoks on igapäevane töö.

Praegu on välja visatud see asi, et ikkagi teie koos neid dokumente vormistasite, et see oli n-ö sõbramehe teene sõbramehele.

Elmar Vaher ei ole võtnud Eerik Heldnat tööle. Punkt.

Kas Elmar Vaher on teinud ettepaneku vormistada Heldnale dokumendid, et roteerida ta tööle asutusse, kus ta tegelikult juba aasta aega töötas?

Elmar Vaher tunneb Eerik Heldnat väga hästi Tallinna politseiprefektuuri ajast, keskkriminaalpolitsei ajast, kaitsepolitsei ajast ja loomulikult me arutame erinevaid asju. Ajal, kui Eerik Heldna töötas luurekeskuses, loomulikult me kohtusime ja rääkisime ühiseid tööasju, mis on tavaline meie protseduur.

Selle roteerumise puhul mulle üks asi jääb arusaamatuks. Kas see on niimoodi, et teie teete ettepaneku vormistada dokumendid inimene kuskile saata või mingid dokumendid, mis on juba ettevalmistatud, tulevad peadirektori lauale kinnitamisele, te lihtsalt panete allkirja alla, usaldades seda, mida kolleegid on teinud?

Ma toon teile ühe näite. Me roteerisime ühe politseiametniku sotsiaalkindlustusametisse alles hiljuti sellepärast, et lastega töötamine, lähisuhtevägivallaga töötamine siin, PPA-s ja sotsiaalkindlustusametis sellel ametikohal on üsna sarnane – me aitame lapsi. Kuidas see käib? Inimene kandideeris ametisse sotsiaalkindlustusametisse ja sellele eelnes läbirääkimine vahetu juhiga, kas on võimalik lähetada teda mingiks ajaks – kaheks või kolmeks aastaks – ja ta tuleb tagasi oma kompetentsidega, mida ta sealt saab. Ja alles siis jõuab see peadirektori lauale ja peadirektor kinnitab rotatsiooni teise asutusse.

Ma sain Eerik Heldna puhul aru riigiprokuratuuri väitest, et tegemist oli tähtajalise suunamisega. Mis ajaks ja millal pidi ta siis PPA-sse tagasi tulema ja mis ametikohale?

Eerik Heldna pidi tööle asuma esimesel võimalusel. Kuidas see täpselt käis, ma ei saa selgitada, kuna need on uurimisandmed.

Te ei saa ka öelda, kui pikaks ajaks ta sinna saadeti?

Jah, ma kahjuks ei saa seda öelda.

Kui palju teil tuleb oma praktikast meelde teisi selliseid juhuseid, kus te suunate inimese tööle ametikohale, kus ta tegelikult juba on ametis?

Neid on mitmeid ja erinevates partnerasutustes.

Kui te ütlesite, et see on kolme aasta tagune vaidlus, siis kust see vaidlus alguse sai ja miks see asi nii teravaks on läinud?

Teate, ega ma ei oskagi öelda. Nagu ma alustasin, et see on üsna piinlik lugu. Asutused on eriarvamustel. Me oleme küsinud ka juristide käest hinnanguid ja oleme jätkuvalt jäänud eriarvamustele. Ja nüüd siis lahendame seda eriarvamust kriminaalmenetluses.

Eile esitas riigiprokuratuur teile kahtlustuse kelmuse soodustamises ja oli ka juures, et see kahtlustus võib muutuda. Kas see kahtlustus on muutunud?

Mina olen teinud kaitsepolitseiga igakülgset koostööd. Eile toimus ka läbiotsimine minu kabinetis. Andsin välja kõik vajalikud esemed, mis on uurimise jaoks tähtsad ja jätkan kindlasti koostööd uurimise huvides. Need vaidlused, kui need leiavad aset ja jätkub kriminaalmenetlus, loomulikult ma oma õigusi jään kaitsma nii kohtueelses uurimises kui ka hiljem vajadusel kohtus.

Teid peeti eile päris pikalt kinni. Milliseid menetlustoiminguid lisaks kabineti läbiotsimisele veel tehti?

Ma olen endine uurija. Ma tean, kuidas need asjad käivad.

Kas täna on viimane päev, mil Elmar Vaher annab siin majas intervjuu ja kellena ta praegu seda intervjuud annab?

Annan intervjuu PPA juhina ja viimast korda ilmselt.

Kui tagasi mõelda selle kolme aasta peale, kas oli mingi hetk, mil häirekellad hakkasid lööma, et võib-olla asi ei ole okei ja tulnuks teha midagi teisiti?

Tagantjärele tarkus on alati hea tarkus. Aga veelkord, tegemist on õigusliku aruteluga, erinevad arvamused. Nagu öeldakse – kolm juristi, neli arvamust. Mina jään jätkuvalt selle juurde, et PPA on käitunud õigesti ja olen valmis neid seisukohti kaitsma nii kohtueelses uurimises kui ka hiljem kohtus.