USA lubas jätkata Euroopa varustamist gaasiga
USA võimud kinnitasid teisipäeval, et riik jätkab sel aastal veeldatud maagaasi (LNG) tarnimist Euroopasse.
USA välisminister Antony Blinken kohtus Brüsselis EL-i välisasjade kõrge esindaja Josep Borrelliga. Blinkeni sõnul on USA ja EL viimase aasta jooksul oma energiajulgeolekualast koostööd laiendanud, vahendas Politico.
EL importis 2022. aastal USA-st 56 miljardit kuupmeetrit LNG-d. Seda oli kaks korda rohkem kui 2021. aastal. USA lubas, et saadab sel aastal Euroopasse vähemalt 50 miljardit kuupmeetrit LNG-d.
Enne sõja puhkemist tarnis Venemaa 40 protsenti kogu EL-i gaasist. Praeguseks on see langenud umbes 12 protsendini.
Ettevõtted ja majapidamised vähendasid energiatarbimist. Saksamaa tööstus kasutas sel talvel 20 protsenti vähem gaasi. Sel aastal oli Euroopas ka soe talv. Veebruari keskpaigas langes gaasifutuuride hind üle pika aja alla 50 euro megavatt-tunni eest. Rekordiliselt kõrgeks kerkis gaasi hind TTF börsil mullu augusti lõpus, kui megavatt-tunni hinnaks oli 320 eurot.
Ülemaailmne konkurents veeldatud maagaasi turul muutub aga üha karmimaks. Hiina majandus jätkab taastumist, kuna kompartei loobus karmist koroonapoliitikast. "USA LNG on vajalik, kuna tuleb arvestada keerulist tarnete olukorda," teatas Valge Maja.
Teisipäeval toimus EL-i ja USA energianõukogu istung. Brüssel püüab saavutada EL-i ja USA energianõukogu ning rahvusvaheliste foorumite kaudu üleilmsel energiamaastikul positiivseid muutusi. Nii EL-i kui ka USA ametnikud kinnitasid, et Euroopa ei saa enam tagasi pöörduda Vene gaasi juurde. Tegemist oli esimese energianõukogu istungiga pärast seda, kui Venemaa alustas sõjalist tegevust Ukrainas.
Joe Bideni administratsiooni välja kuulutatud 370 miljardi dollari suurune inflatsiooni vähendamise seadus (IRA) tekitab aga erimeelsusi USA ja EL-i vahel.
Euroopa riikides kardetakse, et IRA ja teised USA-s kavandatavad puhta energia toetused suunavad investeeringud Euroopast eemale ja kahjustavad sellega nende majandust.
Märtsis sõitis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Washingtoni ja kohtus seal Bideniga.
Biden ja von der Leyen leppisid siis kokku alustada läbirääkimisi elektrisõidukites kasutatavate kriitiliste mineraalide üle, andes lootust lahendada mõlema bloki rohealgatustega vallandunud erimeelsused. Veel läbirääkimistel olevat tehingut arutati ka teisipäeval toimunud energianõukogu istungil.
Toimetaja: Karl Kivil