Politseikolledž võiks õpetada rohkem politseinikke, kui riik tellib
Sisekaitseakadeemia politseikolledžis on võimekust õpetada välja rohkem politseinikke, kui seda praegu tehakse, siiski riigilt praegu koolitustellimuse suurendamist ei nõuta.
Seekordse lõpetamisega täienesid politseinike read 49 noorega, kes jagunevad nelja prefektuuri vahel. Aastas on küll mitu lõpetamist, aga pensionile siirduvaid või mujale tööle minna otsustanud politseiametnikke on pidevalt ja nii on prefektuurides kogu aeg politseinikke puudu.
"Tänane võimekus on meil nelja aasta jooksul sisekaitseakadeemia politseikolledžis õpetada kokku 800 tulevast politseiametnikku. Aga politsei- ja piirivalveameti (PPA) vajadus on tegelikult pea kaks korda rohkem, 1500 nelja aasta jooksul. Kui neid inimesi juurde ei tule, õppekohti juurde ei teki, siis kümnendi lõpuks võib politsei- ja piirivalveametil olla üle tuhande politseiametniku puudu," lausus politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kristian Jaani.
Jaani tõdes, et täiendavate õppekohtade loomine on kallis lõbu, aga raha riigil napib.
"Kui me räägime sellest, et saada juurde täiendavaid õppekohti ja täita ära see vajadus, mida politsei- ja piirivalveameti iga päev vajab, siis see kulu on pea 20 miljonit nelja aasta peale," ütles ta.
PPA peadirektori kohusetäitja Egert Belitšev ütles, et täitmata ametikohti on politseiametis umbes 300, aga politseinikud on hakkama saanud. Toime tuldi ka näiteks koroonakriisi ajal, kui tuli täita palju lisaülesandeid. Politseinike töö oleks lihtsam, kui iga inimene turvalisuse tagamisele kaasa aitaks.
"Ka iga inimene saab teha väga palju, et Eesti riik oleks turvalisem. Kas või enda käitumisega, oma kogukonna käitumisega. Alustame väga lihtsatest asjadest: paneme turvavöö kinni, ei sõida joobes peaga mootorsõidukiga ja suhtume oma lähedastesse lugupidamise ja austusega. See juba muudab Eesti riiki palju turvalisemaks," lausus Belitšev.
Politseikolledži kiitusega lõpetanud Artur Abramov ei läinud esialgu politseinikuks õppima, vaid õppis hoopis IT-d. Soov politseinikus saada aga ei jätnud teda maha.
"Ühel hetkel ma otsustasin, et alustan abipolitseiniku kutsest. Hakkasin abipolitseinikuks. Mulle meeldis, ma veendusin, et ma tahan teha seda põhitööna. Ja tulingi sisekaitseakadeemiasse õppima," ütles Abramov.
Toimetaja: Marko Tooming