Kõrgeimat tähtajalise hoiuse intressi pakub praegu Eestis Coop Pank, kus see on 24. juunini kestva kampaania ajal viis protsenti.

Coop Panga finantsjuht Paavo Truu ütles ERR-ile, et klientide huvi on olnud väga suur: kampaania esimese kuue päevaga lisandus neile ligi 3800 uut tähtajalist hoiust. Ta tõi võrdluseks, et mai alguses avati sama perioodi vältel niisuguseid hoiuseid umbes 400 ehk peaaegu kümme korda vähem. Panka on arveldama tulnud ligi 1700 uut klienti.

"Oleme kasvanud pakkumise perioodi algusest tõenäoliselt suurimaks uute hoiuste kaasajaks Eesti pankade seas," nentis Truu.

Truu sõnul tehakse viieprotsendise intressiga hoiuseid praegu maksimaalselt pikaks ajaks ehk 12 kuu asemel on muutumas üha populaarsemaks 17-kuuline hoiustamise periood.

LHV pakub neljaprotsendilist intressi aastasele hoiusele alates 24. maist ning panga finantsjuht Meelis Paakspuu kinnitas, et pärast seda on neilgi tähtajaliste hoiuste sõlmimine hoogustunud.

"Intresside kerkimisega suureneb huvi tähtajaliste hoiuste vastu – seda on olnud näha ka kõikide viimaste intressitõusude näitel. Nii on LHV-s ainuüksi sel aastal sõlmitud üle 21 000 tähtajalise hoiuse lepingu," lausus ta.

LHV-s on hoiustajate levinuim valik 12-kuuline hoius ning sellise tähtajaga on sõlmitud ligi 40 protsenti eraisikute ja äriklientide tähtajalistest hoiustest.

Samuti neljaprotsendilist intressi pakkuva Swedbanki ja SEB esindajad ütlesid, et järske liikumisi selliste hoiuste sõlmimise statistikas ei saa välja tuua.

Swedbanki eraisikute panganduse juhi Tarmo Ulla sõnul tõstsid nad aastase hoiuse intressimäära nelja protsendini 1. juunist, kuid sellised hoiused on juba mõnda aega klientide seas populaarsed olnud. Nende mahud on kasvanud alates möödunud aasta septembrist ja aasta algusest on need suurenenud üle 60 protsendi.

"Aastatagusega võrreldes on eraklientide tähtajaliste hoiuste mahud suurenenud isegi ligi 80 protsenti," lisas ta.

SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe rääkis, et neljaprotsendiline intressimäär ei ole klientide käitumisele hüppelist mõju avaldanud, küll aga on eraisikute tähtajaliste hoiuste maht aastaga 2,5-kordistunud.

"Tõusvate intressimäärade keskkonnas soovitame klientidel kaaluda hoiuste perioodilist hajutamist. See tähendab, et mitte paigutada kogu raha ühele hoiusele, vaid targalt tegutsemiseks hajutada seda erinevate pikkustega hoiuste vahel. Seeläbi saab varem lõppevad hoiused paigutada uuesti kõrgema intressimääraga," soovitas ta.

Lisaks tasub Koplimäe sõnul pöörata tähelepanu hoiuselepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimustele, sest kui uuele tähtajalisele hoiusele pakutakse märkimisväärselt kõrgemat intressimäära, siis võib olla mõistlik kehtiv leping enne tähtaega lõpetada. Kuna osa panku küsib sellisel puhul leppetrahvi, tasub aga eelnevalt neid summasid uuele hoiusele makstava intressisummaga kõrvutada ja vaadata, kas muudatus tasub end ära.

Ulla ütles, et Swedbankis ei pea lepingu katkestamise eest trahvi maksma, kuid hoiustatud aja eest sel juhul intressi ei maksta.

Coop: pikaajalise hoiuse intresside lagi on ilmselt käes

Eestis on enamik eluasemelaene seotud kuue kuu euriboriga, mis on 6. juuni seisuga 3,715 protsenti. Ulla juhtis tähelepanu sellele, et Swedbanki pakutav intress aastasele tähtajalisele hoiusele ületab praegu kehtivat kuue kuu euribori taset.

Ka Coop Panga esindaja tõi esile euribori ületavat intressimäära ja lisas, et nende viieprotsendiline tähtajalise hoiuse tootlus on võrreldav näiteks keskmise üürikinnisvara tootlusega.

"Praeguseks me näeme, et paljud on mõistnud, et pikaajaliselt hoiuste intressid enam siit paremaks ilmselt ei lähe, vaid pigem hakkavad mõne aja pärast langema," lausus Truu.

Truu meenutas, et viimasel kümnendil on hoiuseintressid olnud pea olematud ja inimeste huvi hoiustamise vastu seetõttu kadus. Kui veel 2008. aastal hoiustasid eraisikud ja ettevõtted Eesti kommertspankade tähtajalistel hoiustel ligi 50 protsenti kogu oma vabast rahast, siis praegu moodustavad era- ja äriklientide tähtajalised hoiused kõigist hoiustest vaid ligikaudu 21 protsenti.

"See näitab, et Eesti inimesed ja ettevõtted on väga suure osa oma rahast unustanud nullintressiga arvelduskontodele, mis on nii-öelda sammaldunud raha ja praeguses olukorras ebaefektiine rahaasjade korraldamine," ütles Truu.

Eelmise aasta aprillis moodustasid ettevõtete ja eraisikute tähtajalised hoiused Eesti pankades 2,8 miljardit eurot ehk 12 protsenti kõikidest hoiustest. Selle aasta aprillis olid need kasvanud juba 5,1 miljardi euroni ehk 21 protsendini.

Eesti Panga andmetel ulatus majapidamiste uute tähtajaliste hoiuste keskmine intress tähtajaga kuus kuni 12 kuud üle viie protsendi viimati 2009. aasta oktoobris ja üle aastase tähtajaga hoiuste puhul 2010. aasta jaanuaris.