Eduka eralduskatse eel ja järel üritavad Leedu poliitikud ja energeetikaga tegelevad ametnikud veenda Läti ja Eesti ametivendi, et sünkroniseerimise ajakava võiks ettepoole tuua, kirjutab Leedu rahvusringhääling LRT. Leedukate hinnangul võiks Venemaa ja Valgevenega ühisest elektrisüsteemist väljuda juba 2024. aastal.

Eesti ei jaga Leedu hinnangut, mida tõenäoliselt mõjutab see, et seal on järgmisel aastal tulemas presidendi, Euroopa parlamendi ja seimi valimised. Majandusministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütleb, et Eesti plaanib täita sõlmitud kokkuleppeid, mille kohaselt desünkroniseerimine leiab aset aastal 2025.

Tatari sõnul ei ole küsimus poliitilises tahtes, vaid selles, kui kaugele on jõutud investeerida võrgu toimekindlusesse. "Ta ei ole ainult poliitiline projekt, ta on paganama keeruline tehniline projekt. Sinna pannakse 1,3 miljardit eurot investeeringuid erinevatesse liinidesse, sünkroonkompensaatoritesse, kus Eesti on kõige kaugemale jõudnud; juhtimiskeskuste uuendamisse," rääkis Tatar.

"See on see, et ka meie tehniline võime jõuaks sinnamaale, et püsiv sünkroniseerimine toimuks vastuvõetavate riskidega. Leedukad on ilmselgelt Poola süsteemile kõige lähemal, neil on need riskid potentsiaalselt kõige väiksemad. Aga Leedu peab aru saama, et Leedule siin süsteemis järgneb Läti ja Läti taga on veel omakorda Eesti. Meil kui elektrisüsteemis kõige kaugemal lülil ilmnevad igasugused süsteemi juhtimisega kaasnevad riskid kõige suuremalt," rääkis Tatar.

Tatar ütleb, et leedukate soovid ei ole Eestile uudis, kuid kuupäeva palju varasemaks toomine ei ole kuigi realistlik. "Soov kiirendada ja meie hinnangul ebamõistlikult vara desünkroniseerimine ära teha ei tule meile üllatuseks," rääkis Tatar.

Tatar ütles, et kiiremini saaks Balti riigid Kesk-Euroopa sagedusalaga liita erandkorras, kui selleks peaks idanaabri tegevuse tõttu vajadus olema, aga muidu oleks mõistlik edasi liikuda ikkagi olemasoleva plaani alusel. "Seda ei tahaks teha, et hakkame mingisuguseid riske sisse võtma, mis oleks ühiskonna suhtes aktsepteerimatud. Mis võivad lõppeda süsteemi kustumistega ja nii edasi. Või suurte piirangutega kuskil meie ja Põhjamaade või meie ja Läti-Leedu vahelistes ülekandeliinides ning kaubanduses," rääkis Tatar.

Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem kuulub samasse BRELL-i sagedusalasse Venemaa ja Valgevenega. Balti riigid on aastaid ette valmistanud BRELL-i sagedusalast lahkumist. Kogu projekti maksumus on suurusjärgus 1,6 miljardit eurot ja valimisolek Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseks peaks tekkima hiljemalt 2025. aastal.