"Ma mõistan, et Leedu soovib seda kiiremini teha, aga küsimus on selles, et Eesti maksaks selle eest kõige kõrgemalt nii kulude kui ka katkestusriskide mõttes," vahendas uudisteagentuur Reuters Kallase eelmisel nädalal Vilniuses öeldut.

"Kompromissina saaksime kokku leppida selles, et tuua see tähtaeg lähemale. Nii et lahkuksime [Vene võrgust] 2025. aasta alguses," lisas ta.

Leedu survestab teisi Balti riike lahkuma Venemaaga ühisest elektrisüsteemist varem ning sealse süsteemihalduri Litgridi juht Rokas Masiulis ütles ERR-ile, et näeks kompromissina sünkroniseerimist 2024. aasta suvel.

Samas tunnistas, et ei saa seda teha ilma Eestita. "Me sõltume Eestist. Seega, kui nemad meelt ei muuda, siis kahjuks toimub see nende ajakava kohaselt (2025. aasta alguses)," ütles Masiulis esmaspäeval Leedu Raadiole.

Masiulis viitas Ukrainas jätkuvale Vene agressioonile, mistõttu ei ole tema sõnul kohane Venemaaga koostööd jätkata. "Me näeme, mis toimub Ukrainas, kus inimesi tapetakse ja pommid kukuvad. Ma ei usu, et oleks õige jätkata koostööd agressoriga lihtsalt seetõttu, et see säästab meile sente," ütles Masiulis esmaspäeval ajakirjanikele.

Eesti süsteemihaldur Elering on aga öelnud, et peab varem kui 2025. aastal Vene võrgu küljest lahkumist riskantseks, kuna ei suuda varem ümberühendamiseks ning süsteemi stabiilseks tööks täielikult valmis olla, viidates ka pooleliolevale elektriliinide remondile Lätiga.

Samas on Eesti siiski kinnitanud, et erakorralises olukorras suudaks Mandri-Euroopa võrguga kõige rohkem 12 tunni jooksul ühenduda.

Balti riigid sõlmisid 2018. aastal koos Poola ja Euroopa Komisjoniga kokkuleppe, mille kohaselt lahutatakse kolme riigi elektrisüsteem Venemaa ja Valgevenega ühisest süsteemist BRELL 2025. aastal ning selleks saadakse Euroopa Liidult toetust kokku 1,6 miljardi euro ulatuses.

Tänavu mais Tallinnas kohtunud Eesti, Läti ja Leedu peaminister teatasid, et võtavad suuna Vene elektrivõrgust lahkumisele ja Mandri-Euroopa võrguga liitumisele varem kui praegu kavandatud 2025. aasta lõpp. Uus tähtaeg oleneb selle tehnilistest võimalustest.

Kallase sõnul teatavad osaliste süsteemihaldurid ümberühendamise uue tähtaja 2024. aasta augustis.

Kallase juhitava Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppes on öeldud, et Eesti ühendatakse Mandri-Euroopa elektrivõrku hiljemalt aastaks 2025.