Võrklaev (Reformierakond) teatas 14. juunil kantseleile, et sel aastal president valitsuse reservfondist lisaraha ei saa. Enne seda olid toimunud Sildami vestlused Võrklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa vahel ning presidendi kantselei oli esitanud mitteametliku taotluse lisarahastuseks.

Võrklaeva sõnul panid Sildami pöördumised tema, Merike Saksa ja ka peaministri büroo juhataja Gerrit Mäesalu moraalse dilemma ette: taotluse heakskiitmine oleks selles olukorras tähendanud, et ta oleks rahandusministrina teinud vahetuskaupa, sest just sellise sõnumi ta vestlusest Sildamiga välja luges.

"Kui ma sain rahandusministeeriumi kantslerilt kõne, kust sain kinnituse, et neid asju on seotud ka tema vestluses Sildamiga, oli ainuvõimalik saata presidendi kantseleile kiri, et me seda rahastust ei lahenda," lausus Võrklaev.

Võrklaeva sõnul tähendab see otsust ka, et 2023. aastal presidendile esinduskuludeks lisaraha ei anta.

"Minul on jäänud mulje, et need asjad (seaduste väljakuulutamine ja presidendi kantseleile lisaraha eraldamine – toim.) on olnud seotud ja pean ainuõigeks, et rahaeraldust ei teinud. Rahandusminister on pandud olukorda, kus mul ei ole  võimalik neid lisataotlusi rahuldada," ütles Võrklaev.

Mis saab presidendi kantselei eelarvest järgmisel aastal, selgub riigieelarve koostamise käigus.

Võrklaev lisas, et vestlused Sildamiga lõid talle pildi, et moraalselt polnud tal võimalik lisaraha kohta positiivset otsust teha.

Samas ei nimetanud Võrklaev Sildami pöördumist väljapressimiseks ning talle jäi esialgu ka arusaamatuks, kas tegu on Sildami enese initsiatiiviga või on palutud tal asjaga tegelda presidendi kantselei poolt. Seetõttu pöördus Võrklaev asjast selguse saamiseks kantselei, mitte õiguskaitseorganite poole.

"Ja nemad (kantselei – toim.) siis otsustavad, mis selle infoga peale hakkama. Kui me oleks teinud avalduse (õiguskaitseorganitele), siis oleksid olnud pealkirjad, et valitsus sunnib õiguskaitseorganite kaudu presidenti otsuseid tegema. Olen teinud moraalselt õige otsuse enda arvates," lausus Võrklaev.

Samuti esmaspäeval erikomisjoni istungil osalenud Saks on juba varem ERR-ile öelnud, et ta ei pöördunud pärast vestlust Sildamiga kapo poole, sest ei näinud Sildami jutus midagi kriminaalset, pigem oli tegu piinliku vestlusega.

Saksaga vestluse kohta möönis Sildam esmaspäeval, et tõenäoliselt läks ta vestluses frustreerununa liiale teravuste ja musta huumoriga, kuid mingit tehingut ta kindlasti ei pakkunud.

"Olukord (kus pidi lisaraha paluma kantseleile) tundus mulle alandav. Kindlasti ei pakkunud ma mingit tehingut – kas võis tekkida möödarääkimine? Võimalik," lausus Sildam.

Vestlus toimus ka peaministri büroo juhiga

Sildami sõnul vestles ta presidendi kantselei rahavajadusest mitme inimesega, kuid ei tekitanud ühelgi korral sõltuvusseost seaduste välja kuulutamise ja lisaraha vahel ega pakkunud mingit tehingut.

Erikomisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa) märkis, et neil on andmed, et Sildam vestles sel teemal ka peaministri büroo juhi Gerrit Mäesaluga.

Sildam möönis, et Mäesaluga sai tõesti suheldud. "Ma arvan, et ma ütlesin, et meil on mure ja me rääkisime ka sellest. Aga ei olnud mingit tehingut. Me saame aru, et presidendi nõuniku pädevuses ei ole otsustada seaduste väljakuulutamise kiiruse üle," lausus ta.

Mart Võrklaeva sõnul on tema teada neid inimesi, kellega Sildam samal teemal vestles, veel, kuid ta korduvalt keeldus istungil neid nimetamast, öeldes, et seda peaks tegema Sildam.

Sildami sõnul ei mäleta ta enam, kes olid kõik need inimesed, kellega sel teemal vesteldud sai.

Võrklaev: see, kuidas asju aetakse, on muutunud

Sildam nimetas oma käitumist olukorras, kus oli teada, et presidendi kantselei vajab lisaraha, loomulikuks.

"Kui on teada, et on probleem, siis kui ma kohtun rahandusministeeriumi kantsleriga, ikka küsid – täiesti loomulik. Kui räägin Mäesaluga – ütlen, et kuule, meil on ka üks mure. See on kuidagi inimlik suhtlemine, omakasupüüdmatu suhtlemine," nentis ta.

Võrklaeva sõnul aga andsid Sildami vestlused hoopis vastupidise tulemuse ja temal kui rahandusministril polnud moraalselt õige positiivset rahastusotsust teha. "Sest  minu tunne oli, et need asjad on seotud ja ma ei pea seda õigeks;" märkis ta.

Võrklaev lisas kommentaariks peaminister Kaja Kallase möödunud nädalal esitatud väitele, et varem võis olla tavapärane rahaga kauplemine seaduste väljakuulutamise üle, kuid praegu see aktsepteeritav ei ole, et kui Sildami käitumine võis veel 10 kuni 15 aastat tagasi olla normiks, siis nüüd see enam nii pole.

"Korrektne suhtlemine on nüüd rohkem nõutav kui varasematel aegadel," lausus Võrklaev. 

Tüli valitsuse ja presidendi kantselei vahel pole, kinnitavad kõik

Kuigi üle-eelmisel nädalal, mil presidendi kantselei rahastamise skandaal päevavalgele tuli, võis meediast jääda mulje, et kantselei rahastamise tõttu on tülis valitsus ja presidendi kantselei, siis nii see pole, kinnitasid nii Sildam kui ka Võrklaev.

"Tahaks kinnitada et institutsioonid ei ole tülis, eriarvamused on inimestel ja küll need ära klaaritakse," lausus Sildam.

Võrklaeva sõnul samuti tüli pole, ning see, et rahastamisskandaal jõudis avalikkuse ette päev pärast seda, kui president Alar Karis kritiseeris automaksu plaane, oli juhus.

Komisjoni hinnangul tuleks tulevikus sellistes olukordades politseisse pöörduda

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul andis komisjoni istung selgema raami, kuidas edaspidi taolisi olukordi lahendada.

"Prokuratuuri esindaja tõdes, et põhimõtteliselt ka riigiasutuste vahel, nende esindajate vahel, on võimalik sooritada kuritegu nagu mõjuvõimuga kauplemine. Ja juhul, kui see on tajuda, et see katse on, siis oli prokuratuuri esindaja hinnang, et tegelikult peaksid ametiisikud pöörduma prokuratuuri või politsei poole," rääkis Reinsalu.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kogunes esmaspäeval, et kuulata presidendi kantselei rahastamise üle puhkenud vaidluse osapooli: komisjoni ees andsid aru presidendi sisenõunik Toomas Sildam, rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks, kutse saanud peaministrit Kaja Kallast esindas rahandusminister Mart Võrklaev.

Riigikogu erikomisjon arutas esimest korda väiteid, et presidendi sisenõunik Toomas Sildam sidus vestluses rahandusminister Mart Võrklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga kokku kantselei rahataotluse ja seaduste väljakuulutamise, eelmisel teisipäeval. Siis käisid kuulamisel presidendi kantselei juht Peep Jahilo ja rahandusminister Mart Võrklaev.

Saks on varem öelnud, et juuni alguses temaga vesteldes sidus seaduste paketi väljakuulutamise ja presidendi kantseleile raha eraldamise Sildam, kes on ise juhtunut nimetanud arusaamatuseks. Avalikuks tegi rahandusminister Võrklaev, kellega tema väitel Sildam samal ajal samasuguse vestluse pidas, väidetava pakkumise alles augusti alguses.