Oluline esmaspäeval, 18. septembril kell 22.08:

- Saksamaa teatas uuest abipaketist, kuid Tauruseid veel ei anna;

- Ukraina maavägede teatel murdsid nad Vene kaitseliini Bahmuti lähedal;

- Ukraina esitas oma kolme naabermaa vastu WTO-le hagi;

- Guardian: Zelenski kohtub Brasiilia presidendi Lulaga;

- Kiiev vabastas ametist asekaitseministri Hanna Maljari;

- Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimusid taas plahvatused;

- Donetski okupatsioonivalitsuse peakorterist kostsid plahvatused;

- Ukraina kindral: sissetungi alguses oli meil lõunas 1500 sõdurit 20 000 vastu;

- Rünnakutes Hersoni ja Donetski oblastis hukkus inimene;

- Budanovi sõnul võib Ukraina Venemaa maismaakoridori enne talve läbi lõigata;

- Zelenski teatas Kliššivka küla vabastamisest;

- Ukraina teatas 18 Vene drooni ja 17 raketi allatulistamisest;

- Podoljak hoiatas taas sõjaväest kõrvalehoidjaid tagajärgede eest.

Saksamaa teatas uuest abipaketist, kuid Tauruseid veel ei anna

Saksamaa saadab 400 miljoni euro suuruse abipaketiga Ukrainale lisalaskemoona, kaitsesõidukeid ja miinitõrjesüsteeme, ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius esmaspäeval kohalikule meediale.

Pistoriuse sõnul annab Saksamaa Ukrainale muu hulgas miinirakette ning kavatseb saata ka saabuvaks talveks rõivaid ning elektri- ja soojageneraatoreid.

Samas ei ole Saksa valitsus teinud veel otsust Tauruse kaugmaarakettide saatmise kohta.

Ukraina teatel murdsid maaväed Vene kaitseliini Bahmuti lähedal

Ukraina maavägede komandör Oleksandr Sõrskõi ütles esmaspäeval sotsiaalmeedias, et Bahmuti piirkonnas käivad ägedad lahingud, kuid Ukraina sõdurid suutsid seal Vene vägede kaitseliinist läbi murda.

Sõrskõi sõnul võimaldas seda hiljutine Andrijivka ja Kliššivka vabastamine.

"Need asulad, mis on esmapilgul väikesed, olid tähtsad vaenlase kaitseliinis, mis ulatus Bahmutist Horlivkasse," ütles Sõrskõi sotsiaalmeedias. Horlivka asub Bahmutist umbes 40 kilomeetri kaugusel.

"Meie sõdurite eduka tegevuse tulemusel murti läbi vaenlase kaitseliinist, mida vaenlane püüdis sulgeda, paisates lahingusse kõiki võimalikke reserve," sõnas komandör.

Sõrskõi ütles, et Vene sõdurid püüavad jätkuvalt Bahmuti juures kaotatud positsioone tagasi saada ning lahingud on intensiivsed.

Guardian: Zelenski kohtub Brasiilia presidendi Lulaga

Brasiilia president Luiz inacio Lula da Silva kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga 20. septembril New Yorgis, teatas The Guardian, viidates Brasiilia valitsusallikatele.

Lula juhitav Brasiilia pole seni ühinenud alliansiga, mis on kehtestanud sanktsioonid Venemaale ega andnud Ukrainale sõjalist abi. Selle asemel on ta pakkunud vahendust diplomaatilise lahenduse leidmisel sõja lõpetamiseks ja isegi kritiseerinud lääne abi Ukrainale, märkides, et see vaid pikendab konflikti.

Tänavu aprillis ütles Lula, et Ukraina peaks olema avatud võimalusele loovutada Krimm Venemaale rahu sõlmimise nimel.

Ukraina esitas oma kolme naabermaa vastu WTO-le hagi

Kiiev teatas esmaspäeval, et on esitanud maailma kaubandusorganisatsioonile hagi oma kolme naabri, Poola, Slovakkia ja Ungari, vastu, seoses nende kehtestatud keeluga Ukraina teravilja impordile.

"Meie jaoks on ülimalt oluline tõestada, et üksikud liikmesriigid ei saa keelata Ukraina kaupade importi," ütles Ukraina majandusminister Julia Svõrõdenko oma avalduses. "Seetõttu esitame nende vastu hagi."

Kiiev vabastas ametist asekaitseministri Hanna Maljari

Ukraina valitsus teatas esmaspäeval, et vallandas kuus asekaitseministrit. Nende hulgas on ka Hanna Maljar, vahendas Reuters.

Hiljuti teatas president Volodõmõr Zelenski, et vabastas ametist kaitseministri Oleksi Reznikovi. Zelenski nimetas Reznikovi asemel kaitseministriks krimmitatarlasest poliitiku Rustem Umerovi. 

Kaitseminister Umerov teatas, et ministeerium jätkab oma tavapärases rütmis tööd. Maljar sai asekaitseministriks 2021. aastal. Tema viimane rindeülevaade ilmus esmaspäeva hommikul. 

Ukraina kindral: sissetungi alguses oli meil lõunas 1500 sõdurit 20 000 vastu

Venemaa sissetungi alguses mullu veebruaris oli Ukrainal riigi lõunaosa kaitsmas vaid 1500 sõdurit vaenlase 20 000 vastu, ütles intervjuus Ukrainska Pravdale kindral Andri Sokolov, kes oli tol ajal riigi lõunaosa kaitse eest vastutav.

"Lõunas põhines üksuste grupeerimine rotatsioonil ehk vahetustel," lausus ta, lisades, et 59. motoriseeritud brigaadis oli toona vaid 1300 sõdurit, sest see oli just toodud tagasi ühelt operatsioonilt ning toimus võitlusvõime taastamine. Brigaadi koosseis oli sissetungist alates 60 protsendi peal.

Suurtüki- ja sapööriüksused olid ainult osaliselt mehitatud, sest nende liikmed olid õppustel teistes oblastites. Näiteks 137. mereväelaste brigaadi koosseis oli täidetud vaid poolenisti ning neistki 250 olid ajateenijad, lausus Sokolov.

Donetski okupatsioonivalitsuse peakorterist kostusid plahvatused

Donetski oblasti okupatsioonivalitsuse peakorterist kostis esmaspäeval seeria plahvatusi, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA.

Donetski nukuvalitsejast linnapea ütles, et Donetski keskus on tule all.

Rünnakutes Hersoni ja Donetski oblastis hukkus inimene

Vene vägede rünnakutes Hersoni ja Donetski oblastis hukkus üks inimene ja neli sai vigastada, teatasid oblastivõimud.

Hersoni oblastis ründasid Vene väed drooniga ala bussipeatuse lähedal ning vigastada sai neli inimest.

Donetski oblastis Avdijivkas hukkus Vene vägede pommitamises naine.

Zelenski teatas Kliššivka küla vabastamisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeva õhtul, et riigi väed vabastasid Bahmuti lõunatiival asuva strateegiliselt tähtsa Kliššivka küla. 

Siis veel asekaitseminister olnud Hanna Maljar teatas esmaspäeval, et Ukraina väed vabastasid eelmisel nädalal riigi lõuna- ja idaosas kokku seitse ruutkilomeetrit. 

"Bahmuti sektoris vabastati kaks ruutkilomeetrit. Lõunas vabastasid kaitsejõud kokku 5,2 ruutkilomeetrit," ütles Maljar riigimeediale.

Ukraina teatas 18 Vene drooni ja 17 raketi allatulistamisest

Ukraina õhutõrje tulistas ööl vastu esmaspäeva alla 18 Vene ründedrooni ja 17 tiibraketti, teatasid Ukraina õhujõud esmaspäeval.

"Kokku tuvastati Mõkolajivi ja Odessa oblastis 24 droonirünnakut, õhutõrje tulistas alla 18 drooni. Kõik 17 tiibraketti tulistati alla," teatasid õhujõud sotsiaalmeedias.

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimusid taas plahvatused

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis oli pühapäeva hilisõhtul kuulda plahvatusi.

Ukraina meedia teatas, et plahvatused toimusid Sevastopolis. Ukrainska Pravda allika teatel oli tegemist Ukraina sõjaväeluure ja mereväe ühisoperatsiooniga. Venemaa kaitseministeerium väitis, et riigi väed tulistasid Krimmi edelaosas alla kaks Ukraina drooni.

Budanovi sõnul võib Ukraina Venemaa maismaakoridori enne talve läbi lõigata

Ukraina sõjaluure ülem Kõrõlo Budanov andis intervjuu väljaandele The Economist. Ta kommenteeris ka Ukraina vastupealetungi. Praegu käivad lõunarindel lahingud Krimmi maismaakoridori läbilõikamiseks. Budanov ütles, et Ukraina võib selle koridori juba enne talve läbi lõigata, vahendas Ukrainska Pravda. 

Podoljak hoiatas taas sõjaväest kõrvalehoidjaid tagajärgede eest

Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak hoiatas pühapäeval taas sõjaväest kõrvalehoidjaid tagajärgede eest.

Podoljak rääkis probleemidest, millega seisavad silmitsi ajateenistusest kõrvalehoidjad ja välismaal ennast varjavad sõjaväekohuslastest ukrainlased. Nõunik ütles intervjuus Julia Latõninale, et esiteks algatavad ja saavutavad Ukraina korrakaitsjad kohtuotsused, et teise riiki lahkunud kodanik sai seda lubava tunnistuse korruptsiooni teel.

"Sellest lähtuvalt on vaja pöörduda riikide kohtutesse, kus need kodanikud asuvad, et nende pagulasstaatus seal tühistataks. Nad on seal teatud õigusliku staatusega pagulastena. Samuti tuleb pöörduda nende riikide kohtutesse ja tõestada, et isik sai selle tõendi pettusega," rääkis Podoljak.

Nõuniku sõnul on praegu selliste meeste väljaandmise menetlusega raskusi, sest enamikus lääneriikides, nende seas Euroopa riikides, on inimõigused kohtumenetluses esikohal. Nendes riikides usuvad nad, et inimesel on õigus karta võidelda oma kodumaa eest.

Seetõttu usub Podoljak, et mitmed välisriikide kohtud tõenäoliselt väljaandmise kohta otsuseid ei tee.

"Mis on võimalik? Tekivad registrid inimestest, kes need fiktiivsed dokumendid hankisid ja siis on neil probleeme Ukrainasse tagasipöördumisega. Kui nad praegu vabatahtlikult ei naase, siis hiljem, kui sõda on läbi, tekib neil kindlasti teatud juriidilisi probleeme. Selgitatakse välja põhjused,  miks nad riigist lahkusid ja nii edasi," rääkis Podoljak.

Trump rääkis kokkuleppest sõja lõpetamiseks

USA endine president Donald Trump keeldus täpsustamast, kuidas ta täpselt kavatseb valimiste võidu korral Ukraina sõja lõpetada, kuid rääkis usutluses meediakanalile NBC õiglasest kokkuleppest.

Intervjuus ütles ekspresident, et plaani üksikasjade avalikustamise korral kaotab ta kõik oma kaardid ja sellepärast ta hoidub üksikasjadest.

"Aga ma ütleksin teatud asju Vladimir Putinile. Ma ütleksin teatud asju Volodõmõr Zelenskile, kellega mul on head suhted," ütles Trump.

Küsimusele, kas kokkuleppe võimaldaks Putinil säilitada okupeeritud alad, vastas Trump: "Ei, ei, ei, ei. Ma teeksin kõigi jaoks õiglase tehingu. Teeksin selle õiglaseks."

Endine president seletas, et valimisvõidu korral kavatseb ta nii Ukraina kui ka Venemaa presidendi nii-öelda ühte tuppa tirida, et nendega kokkuleppele jõuda.

Uudisteagentuur UNIAN tõi välja, et Trump on Ukraina sõja kohta varemgi igasuguseid skandaalseid ja üsnagi segaseid avaldusi teinud. Kui Trump teatas oma osalemisest presidendivalimistel, siis lubas ta 24 tunni jooksul Ukraina sõja lõpetada.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 620 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 272 940 (võrdlus eelmise päevaga +620);

- tankid 4623 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 8834 (+6);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 6027 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 776 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 525 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 4769 (+27);

- tiibraketid 1462 (+7);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8571 (+34);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 901 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.