Kui Prantsuse valitsus soovib, et tuumajaamadele rakenduks taastuvenergiaga sarnased reeglid, siis Saksamaa valitsus on selle idee vastu. Lisaks sakslaste teada tuumatõrksusele tuuakse põhjustena välja mure, et Prantsusmaa subsiidiumid tuumajaamadele moonutaks ühisturgu.

Prantsuse ametnikud vastavad selle peale, et sakslased kardavad, et Prantsusmaa tekitab elektrihinda subsideerides oma tööstusele konkurentsieelist, samal ajal kui Saksa tööstuse seis pole kiita.

Saksamaa majandus- ja kliimaministeeriumi kõrge ametnik Sven Giegold (Roheliste partei) ütles Financial Timesile, et Saksamaa ja Prantsusmaa töötavad energiateemadel tuumaenergiast laiema kompromissi nimel. Giegold tõi välja, et kõik osalised on nõus vajadusega liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole, tuua alla energiahinnad, investeerida ühisesse taristusse ja tootmisvõimsustesse.

"Me usume, et vajame laiemat kompromissi, kuid me pole veel selleni jõudnud," möönis Giegold.

Prantsuse ja Saksa valitsused, aga ka Euroopa Liit tervikuna on mures energiahindade pärast, mis on kasvanud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Kardetakse, et kallis energia ei luba EL-il edukalt konkureerida USA ja Hiinaga maailmaturgudel.

Euroopa Liit on teinud märtsikuus esmased ettepanekud energiaturu reformimiseks, kuid olulistes detailides pole veel liikmesriikidel kokkulepet.

Tüliõunaks on tuumaenergia hinnagarantii

Üks peamine küsimus on see, kas ja mis määral lubatakse Prantsusmaal subsideerida oma tuumajaamasid. Prantsusmaa on uhke oma enam kui 50 tuumareaktori üle, mis toodavad üle kahe kolmandiku riigi elektrist. Osa sellest eksporditakse ka Saksamaale.

Prantsusmaa soovib, et tuumaenergiale rakenduks taastuvenergiaga sarnased meetmed. Näiteks soovib president Emmanuel Macroni valitsus, et riigil oleks õigus kehtestada tuumajaamades toodetud elektrile teatud hinnapõrand ja -lagi. Tegemist on taastuvenergia puhul laialt kasutatud skeemiga, mille järgi on taastuvenergia tootjatele garanteeritud minimaalne hind.

Kui börsihind on madalam kui garanteeritud hinnapõrand, siis maksab riik elektri eest peale. Sama skeem lubab valitsusel saada lisatulu energiatootjalt, kui börsihind ületab kehtestatud hinnalage.

Prantsuse valitsus soovib kasutada seda skeemi nii uute kui ka olemasolevate tuumajaamade elektritoodangu puhul, samas kui Saksa valitsus pole ideega päri, olles vastu skeemi rakendamisele vanadele tuumajaamadele.

Kompromissettepanekuna pakub Saksamaa rakendada hinnapõranda ja -lae reegleid ainult uutele tuumaelektrijaamadele või eluea pikendamiseks renoveerimisel olevatele vanadele elektrijaamadele.

Prantsusmaa tegi aga ettepaneku lubada kasutada hinnapõranda ja -lae reegleid tuumajaamadel Saksamaa pakutust suuremas mahus koos teiste tuumaenergiat toetavate riikidega, sealhulgas Ungari, Poola ja Tšehhiga.

Subsiidiumite kaotamine on vähetõenäoline

Euroopa eesistujariik Hispaania on teinud omapoolsed kompromissettepanekud, mille seas ühe variandina on ka sootuks hinnapõranda ja -lae reeglite kaotamine ning seega senisel kujul nii tuuma- kui taastuvenergia toodangu subsideerimise lõpetamine. Selle plaani vastu aga on Euroopa Parlament.

Emmanuel Macron ja Olaf Scholz kohtuvad oktoobri jooksul mitu korda ning kohtumiste üheks põletavamaks teemaks ennustatakse just energiaturu reformi. Pariis ja Berliin loodavad jõuda omavahelise kokkuleppeni enne oktoobri keskpaigas toimuvat EL-i energeetikaministrite tippkohtumist.