Tuumajaama kahe 143-meetrise jahutustorni (gradiiri) õhkimine pidi algselt toimuma kohaliku aja järgi kell 17.30, kuid see lükati edasi peaaegu kella 20.00 peale pärast seda, kui aatomienergia kasutamist pooldav aktivist oli sündmuskohalt eemaldatud.

Politsei pressiesindaja Denis Stegner ütles, et aktivist, kelle nime ei avaldatud, aheldas end maapinnast 10 meetri kõrgusel torni konstruktsiooni külge ja tema vabastamiseks saadeti kohale erirühm ning pärast viis politsei ta minema.

Grafenrheinfeldi rajatise ehitamine algas 1975. aastal, kui jaam alustas tegevust 1982. aastal. See oli Saksamaa vanim tuumaelektrijaam, mis osana valitsuse tuumaenergiast loobumise poliitikast suleti 2015. aastal.

Toonane keskkonnaminister Barbara Hendricks ütles, et selle sulgemine oli nähtav signaal, et tuumaenergia kasutamisest väljamisega liigutakse edasi.

"Iga tuumaelektrijaam, mis peatatakse, vähendab riski, mis on seotud selliste jaamade kasutamisega ja viib meid sammu edasi meie energiavarustuse ümberkorraldamisel," ütles ta 2015. aastal, vahendas Euronews.

Saksa Tööstusliidu (BDI) endine president Ulrich Grillo hoiatas siiski, et tuumajaamade kasutusest mahavõtmisel võib olla ka negatiivne mõju.

"Kui jaam eemaldatakse elektrivõrgust, muutub varustuskindluse tagamine piirkondlikult keerulisemaks," ütles ta ajalehele Neue Osnabrücker. Ta rõhutas, et Saksamaa puhta energeetika elujõulisena hoidmiseks on vaja tagada tootmine ja töökohad.

Energiewende (energia ülemineku) strateegia kohaselt on Saksamaa eesmärgiks, et aastaks 2050 oleks umbes 80 protsenti tarbitavast elektrist toodetud taastuvatest allikatest.

Praegu tuleb umbes veerand riigi energiatarbimisest jätkusuutlikest allikatest, kuid on siiski kahtlusi, kas Energiewende plaan on teostatav.

Saksamaa energiaettevõtte E.ON andmetel andis Grafenrheinfeldi jaam töötamise ajal üle 11 protsendi Baierimaal tarbitud elektrienergiast.

Lammutamise projektijuht Matthias Aron ütles, et pärast lammutamist kasutatakse betoonkillustikku jahutustornide all oleva kahe kogumisbasseini täitmiseks.

Umbes 30 sekundit kestnud õhkimisega tekkis umbes 55 000 tonni betoonikillustikku.

"Kaks torni on meiega olnud nii kaua, kui ma mäletan. Need on olulised maamärgid. Need on meie jaoks alati olnud sümboliks," ütles Grafenrheinfeldi linnapea Christian Keller.