Taari sõnul on Balticconnectori juhtumi tõttu valvsuse taset suurendatud, kuid Eesti elektrisüsteem peab igal juhul hakkama saama ka siis, kui näiteks peaks juhtuma midagi Estlink 1 ja 2-ga ja elektriühendust Soomega ei ole. "See valmisolek on Balti riikides olemas," lausus Tatar.

Eesti on valmis koos teiste Balti riikidega vajamineva elektri tootma, kuid see avaldaks kindlasti mõju hinnale, ütles Tatar.

"Jah, täna me oleme selleks valmis, täna on Balti riikides juhitavaid võimsusi piisavalt, küsimus on nende elektrijaamade tootmise omahinnas. Me nägime möödunud aastal, et kui gaasi hinnad olid väga kallid, siis Balti riikide omatoodang oli ka suhteliselt kallis. Sellel aastal õnneks on gaasi hind oluliselt allapoole tulnud. Siis sellisel juhul käivituvad gaasielektrijaamad toodaksid küll oluliselt kallimat elektrit kui see, mida me täna turul näeme, aga see oleks siiski odavam kui see, mida me möödunud aastal turul nägime," lausus Tatar.

Tatari sõnul suudaks me toota vajaliku elektri ka mitme halva sündmuse korraga juhtumise korral.

"Elektrisüsteemis alati planeeritakse nii-öelda selle loogika alusel, et olla valmis olukordadeks N miinus üks ja N miinus kaks ja nii edasi ehk olukordades, kus süsteemi suurimate elementidega midagi peaks juhtuma, ja siis ei tohi Eestis tuled kustuda ja seda ma saan kinnitada, et nii see on," lausus Tatar.

Luuakse strateegiline elektrireserv

Energia varustuskindluse eest vastutav Elering avaldas mullu aasta lõpus järjekordse elektrivarustuskindluse aruande, milles öeldakse, et järgmiste aastate vaates on hulk riske, mida pole võimalik täielikult maandada ning varustuskindluse tagamiseks on vaja ka põlevkivijaamu. Selleks on vaja luua aastaks 2027 Eestile strateegiline reserv.

Tatari sõnul on vastav eelnõu jõudmas lähinädalatel valitsusse. "See (strateegiline reserv) tähendab seda, et põhivõrgu ettevõte (Elering) teeb konkursi, millega kindlustab, et Eestis on juhitav võimsus olemas ja seda saab käivitada igal ajahetkel vastavalt mahus, mida on vaja, et varustuskindlus oleks tagatud," lausus ta.

Eestis on praegu taolise, 1000-megavatise juhitava võimsuse tagamise võime ainult Eesti Energial oma peamiselt põlevkivielektrit tootvate jaamadega. Tatari sõnul on teoorias võimalik, et vahepealsel ajal rajatakse Eestis mõnel muul toorainel tootvad elektrijaamad, kuid Põhjamaade kogemus näitab, et reservi arvatakse ikkagi olemasolevad jaamad, sest nende kapitalikulud on väiksemad.

"See on ka Eesti kõige tõenäolisem versioon," ütles Tatar.

Nagu aru võib saada, ei tule strateegilise reservi hoidmine olukorras, kus põlevkivielekter ei pääse alati turule raha teenima, elektritarbijale tasuta.  

"Jah, see seda tähendab, et need võimsused oleks igal ajahetkel olemas ka olukorras, kus need turult piisavalt raha ei teeni. Tuleb tagada nende võimsuste olemasolu läbi tariifi, (mille maksavad) elektritarbijad. Päeva lõpuks kõik elektrisüsteemi ülalpidamise kulud on ühel või teisel kujul elektriarve peal," lausus Tatar.

Variandid: tuumajaam, gaasijaamad

Uusi elektrijaamu riik ise rajama ei hakka, seda peavad tegema turuosalised; riigi roll on tagada investeerimiskeskkond, rääkis Tatar, kelle sõnul on fookus jätkuvalt, et turule tuleksid uued taastuvelektrijaamad ja eesmärk on endiselt aastaks 2030 toota vajaminev elekter taastuvjaamadega.

Kuid tuule- ja päikesejaamade elekter sõltub ilmast ning kindlasti tekib ka seitsme aasta pärast ja hiljemgi olukordi, kus taastuvelektriga ei suudeta kohalikku tarbimist katta. Sellele juhtis tähelepanu ka Eleringi aruanne.

"Tegelikult analüüsid näitavad, et et taastuvelektriga on võimalik enamik Eesti aastasest elektrivajadusest katta. Tõepoolest, siis jäävad katmata teatud nädalad, kui tõesti Eestis ei ole piisavalt tuult ja päikest ja siis ongi roll strateegilisse reservi arvatud juhitavatel jaamadel, juhul kui turul ei ole piisavalt igapäevaselt turul toimetavaid juhitavaid jaamasid," lausus Tatar.

Tatari sõnul aitaks Eesti varustuskindlusele kaasa kas väike tuumajaam või kiirelt käivitatavad gaasijaamad.

"Eestis räägitakse ka järjest tõsisemalt väikesest tuumaelektrijaamast, mille osas valitsuse töörühm selle aasta lõpuks avaldab oma raporti ja ilmselt järgmisel aastal käivitub poliitiline diskussioon selles osas. On olemas konkreetne huviline, kes on valmis arendama tuumaenergiat," lausus ta.

"Alternatiiv on ka näiteks kiirelt käivituvad gaasijaamad, hetkel veel (toimiksid) fossiilkütusel ja tulevikus biometaanil," lisas ta.

Tatari teada on Eestis olemas turuosalised, kes kaaluvad gaasielektrijaama rajamist.

Venemaast lahtiühendamisele ollakse valmis tundidega reageerima

Peale sabotaaži varitseb oht idast ka selle näol, et Venemaa võib meid oma elektrisüsteemist lahti ühendada ning siis peaksime me koos Läti ja Leeduga elektrisüsteemis ise sageduse tagama.

Plaan on Venemaa võrgust end desünkroniseerida 2025. aasta alguses, kuid valmidus seda teha on olemas ka praegu ja seda tundidega, ütles Tatar.

"See on olnud üks projekt, mida me Balti riikide, Euroopa Komisjoni ja Poolaga oleme ajanud enam kui 10 aastat ja me oleme juba paar aastat olukorras kus, kui tõesti vajadus on, suudame oma elektrisüsteemi sünkroniseerida loetud tundidega Poola süsteemi külge. Nii et me tegelikult oleme sellisteks riskistsenaariumiteks valmis tänu sellele, et me oleme varem selle peale mõelnud ja tegutsenud," lausus Tatar.

Samamoodi on kiire plaan valmis selle jaoks, kui Venemaa otsustaks lasta tühjaks Narva veehoidla ja Eesti Energia elektrijaamad jääksid ilma jahutusveest.

"Jah, ka selles osas on paigas kiire plaan ja me oleme lõppjärgus ka selle nii-öelda statsionaarse lahenduse väljaehitamisega," kinnitas Tatar.