Suurbritannia peaminister Rishi Sunak teatas ühendekspeditsiooniväe (JEF) kohtumisel osalejatele, et saareriik saadab tuleval aastal Põhja-Euroopasse, sealhulgas Eestisse kokku umbes 20 000 sõdurit. Enamik sõduritest ja ka Briti mereväe sõjalaev Queen Elizabeth lähevad Norrasse, ent märkimisväärne hulk sõdureid ja tehnikat saabub ka Eestisse.

"Suurusjärgus järgmisel aastal Eesti puhul umbes 4000 võitlejat. See puudutab ka Kevadtormi. See puudutab merel kohalolemist, see puudutab erinevaid väiksemaid õppusi, (NATO lahingugrupi) eFP pataljoni. See on kõik kokku. Nii et jah, see on üsna suur kohalolek ja oluliselt meie regiooni turvalisust tõstev," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

"Suurbritannia lubas saata Läänemerele kaheksa mereväe alust ja veel 25 lennukit, see on Suurbritannia kohaloleku oluline suurendamine," sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni juht Kalev Stoicescu.

Suurbritannia juhitav ekspeditsioonivägi tuleb eeskätt kaitsma siinset taristut võimalike hübriidohtude eest.

"Ekspeditsioonivägi on väga väärtuslik vahend hübriidohtudega võitlemiseks, nende ärahoidmiseks, nagu rünnakud veealuse taristu vastu. Eks siis nüüd see Balticconnectori sabotaaž ka äratas tähelepanu ja see oli ka üks viimane ajend selle otsuse tegemiseks. /.../ Et vastane ei kipuks arvama, et ta võib ka edaspidi sabotaaži korraldada ilma, et ta jääks vahele," rääkis Stoicescu.

Sõdurid ei saabu Eestisse ühekorraga, vaid jaotuvad aasta peale.

"Suurusjärgus on meil 2000 ja 3000 liitlase vahel kogu aeg Eestis ja õppuste ajal see tegelikult peaaegu kahekordistub. Nagu ma ütlesin, siis brittide puhul ligi 4000-ni. Aga see tähendab nii merelist komponenti, õhulist komponenti, maaväekomponenti," rääkis Pevkur.

See on osa Eesti ja Suurbritannia pikaajalisest kaitsekoostööst, mille kaks riiki järgmiseks kümneks aastaks kokku leppisid.

"Täpseid numbreid lepitakse igal aastal eraldi kokku. /.../ See, kui palju neid iga päev igal hetkel kohal on, ei olegi niivõrd oluline. Oluline on see, et see jalajälg on suurem," ütles Pevkur.