Eesti ja Soome võimud uurivad 8. oktoobril Soome lahes Balticconnectori gaasitoru ning Elisa sidekaabli kahjustada saamist. Eelmisel nädalal sai kahjustada ka Rootsi ettevõttele kuuluv Rootsi ja Eesti vahel olev sidekaabel.

Siiani on arutatud, kas Soome lahe kaablite purustuste taga võis olla Venemaa. ETV saates "Impulss" olnud eksperdid tõdesid, et kaablite purustused võivad tuleneda erinevatest asjaoludest, kuid õige on lasta ametkondadel oma tööd teha.

Riigikogu liige ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Peeter Tali rääkis, et lähestikuse aja jooksul on siinses piirkonnas toimunud mitu erakorralist juhtumit, mistõttu ta juhustesse ei usu.

"On ju ilmselge, et (Venemaa liidri Vladimir) Putini sõrmejälgi me nende kaablite ja torude pealt ei leia. Aga kui vaadata suurt pilti ehk meie kriitiline taristu, mis on mere all ja logistiliselt Eesti on ju nagu saar maailma lõpus, siis see on kergesti haavatav," rääkis Tali.

"Aga mis kohe juhtus veel – pärast seda olid pommiähvardused Balti riikide koolidele. See oli samas ajaraamis. Massiivne küberrünne Elroni rongidele. Te võite öelda, et see on juhus, aga kui palju asju langeb kokku, siis ma väga juhustusesse ei usu," rääkis ta.

Energeetika- ja transiidiekspert Raivo Vare ütles, et ükskõik, kas Soome lahe kaablite rikked olid tekkinud tahtlikult või tahtmatult, on see ikkagi Venemaale tähtis infoallikas.

"Ükskõik kummal põhjusel on tekkinud probleem, kas teadlikult või mitte, jälgib ta väga tähelepanelikult, kuidas meie siin sellele reageerime, kuidas reageerib NATO ja laiemalt teised läänes. Ehk see on infosisend, mida on vaja, et töötada läbi võimalikke tegevusstsenaariume sõja puhuks, mida Venemaa ka kogu aeg teeb. Kõikide selliste õnnetuste puhul, suuremate, kapitaalsemate õnnetuste puhul väga tähelepanelikult jälgitakse, kuidas toimivad asjad õnnetustega seoses meie poolel, ja sellest tehakse järeldusi," selgitas Vare.

Tema hinnangul võib Venemaa tegevusele Balticconnectori juures vihjata see, et Putin ise selle teema üles võttis ja sellega seejuures üsna kursis oli. "See üldjuhul Vene süsteemi puhul tavapärane ei ole. Tema kõige loomulikum reaktsioon oleks pigem selline eemalehoidev või selles suhtes negatiivne, lihtsalt üldine olles, aga ta pidas vajalikuks detailides rääkida sellest ja veel ka teha poliitilisi järeldusi. See viitab mõttele, et võib-olla ei olnud see asi siiski päris juhuslik," rääkis Vare.

Endise mereväe ülema Sten Sepperi sõnul ei saa esialgu kindlalt öelda, et tegemist ei olnud õnnetusega. Ta selgitas samas, et purustuste tekkimise ööl oli piirkonnas keskmisest suurem lainetus, mistõttu võis juhtuda erinevaid asju.

"Seal võis juhtuda erinevaid asju, kus mingi laev tõepoolest, et ära hoida halvim, lasi ankru vette, see läks lohisema, juhuslikult oli ta õiges kohas, mis oli varasemalt n-ö valmis mõeldud ja mõõdetud. Seda on keeruline öelda. Üks laev muutis väidetavalt ka kiirust – ta võis ka seda teha, kui ta antud mingit vaiksemat ala ületas ja siis tekkisid seal suuremad lained. See on hästi tüüpiline. Suuremate kaubalaevade puhul aeg on raha ja nende puhul on oluline, kui kiiresti nad toimetavad oma kauba kuskile sadamasse. Ma nõustun eelkõnelejatega, et kõik versioonid on õhus ja annaks ametkondadele aega atra seada," rääkis ta.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Kristi Raik tõdes, et selles mõttes võib Balticconnectori toru kahjustusega tõmmata paralleeli varem olnud Nord Streami toru purustusega, et me ei pruugi kunagi täie kindlusega teada saada, mis seal täpselt juhtus.

Balticconnectori juhtum on aga tema sõnul järjekordne meeldetuletus sellest, et kriitiline taristu võib olla hübriidrünnakute sihtmärk ja selliseid asju võib ka tulevikus toimuda.

"Ja paratamatult peame arvestama sellega, et tegelikult on see ainult Venemaa, kellel on nii motiiv kui ka võimekus sellised kahjustusi põhjustada. Nii et isegi kui me seda päris kindlalt ei tea, mis seal toimus, me peame ikkagi olema valmis selleks, et sarnaseid kahjustusi võib juhtuda ka tulevikus. Ja see on just hübriidrünnakutele omane, et need teostatakse viisil, kus on raske kindlaks teha, kes täpselt mida tegi. See ongi nii planeeritud, et tekitada lääne ühiskonnas, otsustajate hulgas ebakindlust, segadust, kuna meil pole täiesti kindlaid tõendeid ja see muudab meie otsustamise raskemaks," selgitas Raik.

Tali selgitas, et hübriidsõda tekitab valu, aga selle tegijat tõestada ei saa. Hübriidsõja eesmärk on tema sõnul lõhkuda riikide ühtsus ja koostöö.

"Ma rõhutaksin, et Läänemere ümber asuvatest riikidest on ainult üks riik see, kes on demokraatlikule ja vabale maailmale esitanud väljakutse ehk on selgelt vaenulik riik ja tal on olemas tahe seda lõhkuda – meie ühtsust, meie heaolu ja eluviisi. Ja neil on olemas ka väljaõpe ja tehnilised vahendid allveesõjaks, ja mitte ainult, vaid ka allveesabotaažiks ja diversioonideks," lisas Tali.

Raigi hinnangul on Venemaa jaoks praeguses olukorras kasulik, et me peame seda võimalikuks või isegi tõenäoliseks, et just Venemaa on Soome lahes sidekaabli ja Balticconnectori toru kahjustuse põhjustanud.

"See tekitab lääne ühiskondades hirmu, tõstab ohutunnet. Kui me vaatame suuremat strateegilist pilti, siis Venemaa positsioon Läänemerel on praegu tegelikult nõrgem kui see on olnud kordagi rohkem kui 300 aasta jooksul. Venemaa pole selle olukorraga rahul. Ta ei soovi NATO-ga sõjalist konflikti, nii et ta otsib võimalusi, kuidas mittesõjaliste vahenditega NATO-t nõrgestada ja NATO ühtsust lõhkuda ja kriitiline taristu on kindlasti üks selline vahend, millega Venemaa püüab meid mõjutada," rääkis Raik.

Temaga on samal arvamusel Raivo Vare. "Kristi Raik ütles hästi, et Venemaale on kasulik, et me arvaksime, et ta võis seda teha. Sest see hirmu argument on ju hübriidsõja üks meetodeid ja võtteid. Ja kuna me oleme ka rääkinud seoses Soome ja Rootsi NATO-sse liikumisega sellest, et Läänemerest saab NATO järv, siis see asi küll ei sobi kuidagi Venemaale. Venemaa peab näitama hambaid, ta peab näitama seda, et ta ikkagi suudab peremehetseda siin kas või hübriidvormis või kuidagi ümber nurga, aga saab ennast näidata ja tõestada," kommenteeris ta.

Ka Peeter Tali sõnas, et Venemaale ja Putini režiimile meeldib külvata hirmu, et ümbritsevad riigid, rahvusvaheline kogukond ja vaba maailm kardaks, kui ta midagi teeks.

Kaablite rikkumist pole ilmselt võimalik ennetada

Saatekülaliste hinnangul ei olnuks kaablite ja torude rikkumist võimalik ennetada.

"See tähendaks, et piki torusid ja kaableid peaks sisuliselt keegi kogu aeg mingi võimekusega patrullima. Ma ei näe seda nii, et see oleks ennetustegevusena olnud võimalik. Ainsad indikaatorid seal otsas on see, et rõhk kadus, vool kadus ja siis minnakse vaatama. Ma ei pea reaalseks iga kaablit eraldi jälgida," sõnas Sten Sepper.

"Kaablite kaitsmise puhul ma kardan, ja seda on ka valitsus välja öelnud, et see meil väga jõukohane pole, kui siis teatud monitooringusüsteemi välja panek," ütles Vare, kelle sõnul tuleks samas koostöös liitlastega välja töötada ja paika panna viivitamatu reaktsiooni võimekus.

"Meie üks osa probleemist on see, et meie reaktsioon võttis aega. Me saime hakata reageerima 12 tundi hiljem. Viivitamatu reaktsiooni võimekus on küll riikide koostöös võimalik teostada, paika panna ja realiseerida. Ja mingi monitooring, mis annaks ka võib-olla eelinfot, käima saada paremini. See on jõukohane. Aga iga torumeetri juurde valvurid panna, seda ma ka ei usu," rääkis Vare.

Raigi sõnul on tähtis, et riikides oleks läbi mängitud see, kuidas mõne kahjustuse tekkimisel seda kompenseerida. "Sellele on palju tähelepanu pööratud, et me ei ole liiga sõltuvad ühest, olgu see siis gaasitoru või sidekaabel, vaid on alternatiive, millele toetuda," sõnas ta.

Tali hinnangul peaks kriitilist veealust taristut teoreetiliselt valvama selle omanik ja see ei peaks olema riigi või mereväe kohustus. Samas ei ole ettevõtetel enda sõnul selleks võimekust.

Tali märkis, et üks asi on taristut valvata sensoritega, kuid tähelepanu tuleks pöörata ka Venemaa heidutamisele. "Mis Venemaad heidutab – me ei tohi ka ülereageerida –, on tõenäoliselt NATO vägede mereväe peakorter Läänemere regioonis. See ei pea tingimata Saaremaal või Gotlandil olema," ütles ta.