Rikke koht ei asu Rootsi territoriaalvetes. Jonson ütles ka, et kaabel pole pöördumatult kahjustatud ning seda on võimalik endiselt kasutada.

Rootsi tsiviilkaitse minister Carl-Oscar Bohlin ütles pressikonverentsil, et Rootsi võimud teevad koostööd Eesti ja Soomega kaabli rikke põhjuste välja selgitamiseks.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et sai 11. oktoobril info, et Soome lahes asuvas Eesti ja Rootsi vahelises sidekaablis on langenud läbilaskevõime. Ministeeriumi teatel on rikke asukoht Eesti vetes, Hiiumaast umbes 50 kilomeetrit Rootsi poole.

Kaabel kuulub Rootsi ettevõttele, kes taastas kaabli maksimaalse läbilaskevõime paari päeva jooksul ning mõju side toimepidevusele ei ole olnud, lisas ministeerium.

"Esialgse info kohaselt ei ole olnud põhjust Eesti-Rootsi kaabli riket teiste kaablitega seostada. Sarnaseid väiksemaid rikkeid on selle kaabli puhul esinenud ka varem. Ka täna ei ole veel teada, mis kaabli läbilaskevõime languse põhjustas. Kaabli omanik tegeleb selle parandamisega ning selle käigus uuritakse ka Eesti, Soome ja Rootsi koostöös, mis võis olla põhjuseks ja kas see võib olla seotud Eesti-Soome sidekaabli ning gaasitoru riketega," teatas ministeerium.

Ministeerium märgib, et Eesti-Rootsi ja Eesti-Soome meresidekaablite rikked ei ole mõjutanud Eesti sideteenuste toimimist ning side on olnud pidevalt tagatud, kuna Eestil on erinevaid ühendusi ja rikete korral on võimalik kasutada alternatiivseid toimivaid merekaableid või Lätti minevaid maakaableid.

"Viimase nädala juhtumid näitavad kriitilise merealuse taristu haavatavust ning vajadust teemaga tegeleda. Valitsus on andnud ministeeriumitele kindlad suunised ning koos asutustega on planeerimisel ning juba ka rakendusse antud rida täiendavaid meetmeid selleks, et tõsta kriitilise taristu turvalisuse seire ja kaitse taset nii meres kui ka maismaal. Seire ja kaitse taseme tõstmisel on väga oluline koostöö Soomega ja Rootsi kolleegidega, kellega koos me taristut meres opereerime ning liitlastega EL-is ja NATO-s, kes on juba ka oma abi pakkunud. Suhtleme kõigi osapooltega regulaarselt," lisas ministeerium.

Pevkur: kaitse vaatest praegu häiret ei ole

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Eesti ja Rootsi vahel oleva sidekaabli rikke olemus vajab veel täpsemat selgust.

"Selle rikke ulatus oli üsna väike ja nagu ka operaatorid ütlesid, see rike kõrvaldati. Eks see vajab täpsemat selgust, milles selle rikke iseloom täpsemalt seisnes ja kas see on seotud ka Eesti-Soome kaabli ja toru rikkega," rääkis Pevkur.

Kaitse vaatest praegu tema sõnul ohtu ei ole. "Kaabliomanikud ja ka meie poole pealt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) vaatavad seda asja hoolega. See vähemalt praegu meil kaitse vaatest väga suure radari küljes ei ole. Laseme operaatoritel ja TTJA-l oma töö lõpuni teha," ütles kaitseminister.

"Inimesed võivad olla rahulikud. Andmeside on olemas ja ühtegi murenooti me hetkel ei näe," kinnitas ta.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et Eesti teeb Rootsiga tihedat tööd, et selgitada välja sidekaabli rikke põhjused ja selle võimalik seos Soome lahes olnud Balticconnectori ja sidekaabli rikkega.

"Need juhtumid demonstreerivad merealuse taristu haavatavust ja vajadust taristujulgeolekuga koos liitlastega süvendatult tegeleda," lisas Tsahkna.

8. oktoobri öösel hakkas merepõhjas lekkima Eesti ja Soome vaheline gaasitoru Balticconnector. Samas oli kahjustada saanud ka sidekaabel. Kui Soome vetes asuva gaasitoru lõhkumist uurib Soome, siis Eesti vetes toimunud kaabli kahjustamist uurivad Eesti võimud. Soome keskkriminaalpolitsei on esialgu öelnud, et Soomet ja Eestit ühendav gaasitoru sai kannatada ilmselt mehaanilise kahjustuse tõttu ning tõenäoliselt ei olnud tegemist plahvatusega.

Karis: kaablite vigastused testivad meie võimekust kriisidega toime tulla

President Alar Karis kommenteeris, et Balticconnectori Eesti-Soome gaasitoru ja Läänemere sidekaablite vigastused tekitavad palju murelikke küsimusi, kuid liigseks ärevuseks põhjust ei ole.

"Laseme nüüd asjatundjatel kindlaks teha, kas need on tahtlikud või tahtmatud kahjustused ja siis saame ka järeldusi teha," ütles Karis pärast kohtumist kaitseväe juhataja ja julgeolekuasutuste juhtidega.

"Need kohtumised andsid mulle kindluse, et kõik meie vastavad teenistused teevad oma tööd põhjalikult ning selgitavad varem või hiljem välja, mis täpselt juhtus ning kes või mis on süüdlane," lisas riigipea. "Eestil on kriitilised ühendused mitmekesistatud ning Eestis ja liitlastega on ka kokku leppimisel plaanid turvalisuse täiendavaks parandamiseks."

Eelmisel nädalal vestles Karis samal teemal ka Soome presidendi Sauli Niinistö ja Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga.

"Sidekaablite vigastused ei ole iseenesest uus teema, kuid hiljutine juhtum Balticconnectoriga tõstab merealuste ühenduste turvalisuse laiemasse ja uude konteksti. Arutelu, kas ja kuidas on võimalik sellise taristu kaitsmine tahtlike ja tahtmatute vigastuste eest, on igati õigustatud," sõnas president Karis.

"Küll aga on selge, et sellised juhtumid testivad meie võimekust erinevate kriisidega toime tulla. Ka hübriidkriisidega. Eestis langes merealuste ühenduste vigastuste ilmsiks tulek kokku libapommiähvarduste e-kirjadega, mis puudutasid paljusid lapsi, õpetajaid, lapsevanemaid. Nende puhul on oluline, et pädevad riigiasutused annavad kiirelt selged juhised, kuidas sellises olukorras käituda. Siis ei teki kellelgi segadust, mis on õige ja mis vale tegutsemine," ütles president.

Reinsalu: vaenuliku riigi tegevust ei saa esialgu välistada

Isamaa esimehe, endise välisministri Urmas Reinsalu hinnangul ei saa esialgu välistada, et Eesti ja Rootsi vahel oleva sidekaabli kahjustuse taga võib olla näiteks Venemaa tegevus.

"Asjad ei ole väga hästi, sest kindlasti iga terve mõistusega inimene asetab neid asju ajalises perspektiivis, kui nad nii lähestikku on, mingisse konteksti," ütles ta "Ringvaates".

"Jääb tugineda meie ametlikele allikatele, et meil ei ole hetkel põhjust eeldada seda, et see oli inimtekkeline purustus," ütles Reinsalu.

Vastates küsimusele, kas Venemaa agressioon on laualt maas, ütles Reinsalu, et seda kindlasti väita ei saa.

"Kindlasti ei saa seda nii väita. Samuti nagu Balticconnectori puhul on pigem eeldus ikkagi selles, et kuni pole vastupidist tõendatud, et sellises sõjaolukorras võib olla ka vaenuliku riigi või tema agendi terroriakt seal taga. Nii et meie taristu, veealuse taristu julgeolek on äärmiselt oluline ja meil peavad olema alternatiivid olemas," rääkis Reinsalu.

Tema sõnul peaks Eesti laiendama oma külgvööndit. "Üks väga põhimõtteline asi peab olema see, et me oma suveräänsusterritooriumi nii läänesuunal kui ka Soome lahe suunal peame laiendama nn külgvööndi näol. Sellekohased ettepanekud ma tegin valitsusele juba jaanuaris ja ma nüüd olen kutsunud üles neid ka venitusteta jõustama," ütles Reinsalu.