Prokuratuur teatas eelmisel nädalal, et kahtlustuste põhjaliku uurimise käigus selgus, et Heldna, Vaheri ja Aivar Alavere suhtes kogutud tõendid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on välja selgitatud, et kuriteoga võinuks riigile tekitada hüpoteetiliselt üle 1,6 miljoni euro suuruse kahju, märkis prokuratuur.

Prokuratuur andis kahtlustatavate kaitsjatele võimaluse toimikumaterjalidega tutvuda. Nüüd on kaitsjatel võimalik prokuratuurile taotlusi esitada.

Kurmi sõnul on materjalidega tutvunud ning endisest rohkem veendunud, et Vaher ega Heldna pole kelmust toime pannud ning ta esitab prokuratuurile taotluse see kriminaalmenetlus lõpetada.

"Toimik on paks, kokku 16 köidet. Toimikut lugedes minu veendumus, et Vaher ja Heldna pole kelmust toime pannud, ainult suurenes. Materjalide pinnalt saab vaieldamatult selgeks ka see, et Heldna ametisse nimetamise ja roteerimise küsimust on korduvalt erinevates asutustes analüüsitud ja arutatud. Üheski asutuses pole analüüs lõppenud järeldusega, nagu oleks Heldna suhtes tehtud personaliotsused kuidagi ebaseaduslikud. Heldna ametisse nimetamise käskkiri kehtib siiani. Selles valguses on absurdne väita, et Heldna on oma staaži kohta teadlikult valeandmeid esitanud," lausus Kurm.

Tegu on üle poole aasta kestnud uurimisega. Kapo esitas 21. märtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Heldnale kahtlustuse kelmuses ning tollasele politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhil Vaherile kelmusele kaasaaitamises. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse PPA-sse ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe luurekeskusesse, kus ta tegelikkuses töötas juba aasta aega.

Kurm on varem öelnud, et Heldna roteerimisega pole ühtki seadust ega normi rikutud. Oma seisukohta pole Kurm muutnud.

"Ma olen endiselt, või isegi veel rohkem veendunud, et Heldna teenistust puudutavad otsused on olnud seaduslikud," ütles ta.

Kohtueelset uurimist viis läbi kaitsepolitseiamet, kelle suhtes on Kurm varem olnud Heldna juhtumiga seoses kriitiline. Näiteks ütles ta mais ERR-ile, et on kuulnud Heldna ja kaitsepolitseiameti vahelisest konfliktist ja peab seda kriminaalmenetluse peamiseks põhjuseks ning seetõttu ei ole kapo asjas erapooletu.

Praegu Kurm kapot erapoolikuses ei süüdista.

"Kapo on oma töö teinud ja uurimise lõpule viinud. Seetõttu pole ka enam mõtet arutada selle üle, kas kapo on objektiivne või mitte. Edasi tuleb teemat arutada prokuratuuriga," lausus ta.