Valitsus kiitis tänavu suvel heaks eelnõu, mis muudab karistatavaks kõige raskemad vaenu õhutamise ja vaenukuritegude vormid.

Vaenukõne kriminaliseerimise algatus lähtub Euroopa Liidu 2008. aasta raamotsusest ja näiteks justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on 90 protsenti EL-i riikidest selle juba oma seadusandlusse võtnud ning kui Eesti seda ei teeks, järgneks sellele rikkumismenetlus, mis võib päädida trahvi määramisega Eestile.

"Peale selle, et meil on kohustusi rahva ees, on meil neid ka Euroopa Liidu ees. Kui soovime olla teiste liikmesriikidega samas väärtusruumis, tuleb meilgi astuda samme selleks, et üleskutse vägivallale mistahes grupitunnuse põhjal saaks Eestis päriselt lubamatuks. Euroopa Inimõiguste Kohuski on selgitanud, et riigil on kohustus võtta vaenukõne vastu ka karistusõiguslikke abinõusid," kirjutas Laanet tänavu oktoobris ERR-is ilmunud arvamusartiklis.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets tunnistas "Reporteritunnis", et vaenukõne kriminaliseerimine on samas praeguse valitsuse poliitiline tahe. Küsimus on tema sõnul selles, kas Eesti võtab oma vaenukõne seaduse aluseks ainult Euroopa Liidu raamotsuse või ka põhiseaduse.

"Need tunnused, mille vastu kuriteod suunatud on, on piiritletud loeteluga raamotsuses ja põhiseaduses on piiritlemata loetelu. Ja tegelikult poliitiline tahe on vaenukõne ja sellist õhutamist vägivallale, diskrimineerimisele ja vihkamisele kriminaliseerida. Lihtsalt me vaidlemegi praegu siin nende sõnastuste üle – kas me võtame põhiseaduse sõnastuse, võtame raamotsuse sõnastuse või me kombineerime neid omavahel, kas me toome avalikku korda sisse või ei too. Need ongi need vaidlused," rääkis Odinets.

"Meie põhiseadus ütleb, et selline asi peab olema karistatav, et õhutamine peab olema karistatav. Ja küsimus ongi nüüd selles, kas see reaalne tagajärg peab olema saabunud või see võib ka saabumata jääda, et see oleks karistatav. Ja praegune poliitiline valik on see, et ka saabumata tagajärg on karistatav," selgitas Odinets.

Vandeadvokaat Carri Ginter tuletas meelde, et Eesti põhiseadus ei nõua vaenukõne kriminaliseerimist, EL-i õigus aga nõuab seda ainult eriti raskele ksenofoobiale ja rassismi vormile.

"Siin on üks küsimus, mida on valesti esitletud ja seda on öelnud mitmed juhtivad poliitikud – põhiseadus ei nõua vaenukõne kriminaliseerimist. Sellist põhiseadusesätet ei ole, mis ütleb, et vaenukõne peab olema kuritegu. Väärteost täiesti piisab põhiseaduse nõuetes, võib olla mingit muud haldussundi, võib olla tsiviilhagi näiteks, kus sellele vaenule reageeritakse. Põhiseaduse paragrahv 12 ei ütle seda, et peab olema kuritegu, see ütleb, et peab olema karistatav. Ja see tuleb mitmelt poolt – põhiseadus ei nõua kriminaalkuritegu. Ja Euroopa Liidu õigus nõuab kriminaalkuritegu, aga ainult eriti raskele ksenofoobiale ja rassismi vormile, mistõttu kõik sammud, mis me teeme sealt edasi, on täiesti vabatahtlikud ja tegelikult seavad ohtu selle, et me saame selle paragrahvi vastu võetud, aga rikkumismenetlus Eesti vastu jätkub sellepärast, et me ei ole seda erandit kasutanud, mis meile seal antakse," rääkis Ginter.

Valitsus viinud riigikokku eelnõu, mis vastuvõtmisel kehtestaks karistuse raskendava asjaoluna süüteo toimepanemise isiku suhtes tulenevalt tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnusest. Samuti muudetaks karistusseadustiku paragrahvi 151, kus nähakse ette, et kuriteona on karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele isikute rühma või rühma liikmete vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel viisil, mis annab aluse karta õhutusele järgnevat vägivallategu või ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist.