Eelnõu autorite kinnitusel on eesmärk kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise eest. Kuriteona on karistatavad raskemad juhud, näiteks kui keegi õhutab vägivallale või diskrimineerimisele. Eestile soovitab sellist seadust Euroopa Liit.

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) ütleb, et tema arvates on see seadus vajalik.

"Me peaksime vaatama laiemalt nende olukordade üle, kui reaalset olukorda reaalsele konkreetsele inimesele ei ole veel tekkinud või ei ole hakanud tekkima, aga üleskutsed, mis on ühiskonnas kõlanud – nende rohkus, nende korduvus viib selleni, et mingi hetk keegi asubki tegudele," ütles Odinets.

Sarnase sisuga eelnõud on ka varem Riigikogu menetluses olnud, näiteks 2005., 2012., 2020. ja 2022. aastal, kuid jäid vastu võtmata.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütleb, et seda seadust pole vaja. "Eestil on oma käsitlus Eesti põhiseaduse järgi sõnavabaduse reguleerimiseks ja sõnavabadus ei tohi muutuda karistusõiguse kaitsealasse kuuluvaks. Kui mina olin justiitsminister siis ütlesin jäiga ei sellele."

Reinsalu sõnul võib vaenukõne seadus tuua kaasa enesetsensuuri.

"Võib juhtuda – kahtlemata hakkab tekkima enesetsensuur meediaväljaannetel, et mitte ulatuda karistusõiguse regulatsiooni valdkonda. Ka inimestel endil," sõnas Reinsalu.

Odinets ütles, et seaduse vastuvõtmisel pole kellelgi põhjust karta avaldada oma arvamust ja olla kriitiline. "Igaüks peab kontrollima ega sellega ei kaasne mingid tagajärjed. Ega see ei kõla üleskutsena kedagi vihata ja kedagi diskrimineerida, ega see ei ole üleskutse vägivallale? Seda mina nimetan kontrolliks."

Praeguste plaanide kohaselt arutab täiskogu seda eelnõud 27. septembril.