Komisjoni soovitud lisaeelarve suurendaks EL-i mitmeaastast finantsraamistikku (MFF) summaarselt 100 miljardi euro võrra 2027. aastani. Pool vahenditest läheks Ukraina abistamiseks ja pool EL-i enda suuremate kulutuste katteks.

Saksa saadik ütles reedel, et Berliin on nõus Ukraina abistamisega, kuid muudeks lisakulutusteks raha pole. Seetõttu ei kavatse Saksamaa praegusel kujul komisjoni pakutud paketti toetada, vahendab Financial Times.

Saksamaa vastuseis tähendab, et komisjoni soovitud lisaeelarve jääb tõenäoliselt pakutud kujul vastu võtmata, sest selle vastuvõtmine nõuab ühehäälset liikmesriikide heakskiitu.

Ka Ukraina on väljendanud pettumust, et EL-i lisaeelarve puhul sidus komisjon kokku Ukraina abi ja muid kulusid, selmet hääletada eri kulutuste üle eraldi.

Saksamaa valitsuse probleemid algasid kolmapäeval, kui riigi põhiseaduskohus otsustas, et valitsuse otsus suunata koroonapandeemia mõjude leevendamise programmist 60 miljardit eurot laenuraha ümber kliimamuutusega võitlemiseks mõeldud fondi oli põhiseadusvastane.

Saksamaa põhiseaduses on sätestatud reegel, mille järgi tuleb riigieelarve koostamisel püüelda eelarvetasakaalu poole. Maksimaalselt on lubatud vastu võtta 0,35 protsendini sisemajanduse koguproduktist ulatuva puudujäägiga eelarve.

See reegel peatati pandeemia tõttu 2020. aastal. Võimud tuginesid siis põhiseaduses olevale sättele, mis lubab teha erakorralistel juhtudel erandeid. Kuna pandeemiast tingitud erand saab järgmisel aastal läbi, siis otsustas valitsus suunata 60 miljardit eurot kasutama laenuvahendeid 212 miljardi eurosse kliima- ja energiainvesteeringute fondi.

Otsuse tõttu pidi Saksa valitsus peatama teadmata ajaks rahalisi eraldisi projektidele kõnealusest kliimafondist.

Kuid mõju Saksa majandusele ja poliitikale on laiem: valitsus pidi lükkama vähemalt nädalaks ajaks ette järgmise aasta riigieelarve menetluse Bundestagis, ning ilmselt tuleb selle eelnõu muuta, kärpides kulusid.

Kliimafondi skeemi aga kasutati seetõttu, et see võimaldas teha valitsuse soovitud kulutusi kajastamata neid Saksa riigieelarves. Tegemist oli koalitsioonipartnerite sundlahendusega: sotsiaaldemokraadid ja rohelised nõudsid rohkem kulusid, liberaalist rahandusminister Christian Lindner oli aga vastu nende kulutuste katmisele maksutõusude kaudu, ning põhiseadus keelas rohkem laenu võtta.

Selle lahenduse põhiseadusvastases tunnistamine tähendab ühtlasi ka seda, et kogu Saksa valitsuse püsimine võib sattuda ohu alla. Eriti palju toetust kaotasid valitsusse kuulumise ajal sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, viimased on kaotanud poole oma toetusest võrreldes viimaste valimistega ja on juba jõudnud valimiskünnise piirile.

Kui Saksa valitsus ei suuda kokku leppida kas kulude vähendamises või nende katmises maksutõusude abil, võib see ka laguneda, kirjutab Politico.

Sõltumata Saksa valitsuse saatusest, võib kohtuotsus tähendada seda, et EL-il tuleb hoopis oma kulusid kokku tõmmata. Ühe EL-i diplomaadi sõnul tähendaks see näiteks ettevõtete energiakriisis toetamiseks ja arendus- ja teadustegevuseks mõeldud kulude vähendamist.

"Saksamaalt tuleb 25 protsenti EL-i eelarvevahenditest. Saksa raha õlitab kogu masinat," ütles diplomaat.