Ungari peaminister Viktor Orban on arvamusel, et kõnelusi Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga ei tuleks alustada.

"Ukraina ei ole mitte kuidagi valmis pidama kõnelusi Euroopa Liidu liikmesuse ambitsiooni nimel. Väidaksin, et Ukraina on Euroopa Liidu liikmesusest sama kaugel nagu Mako on Jeruusalemmast. Kõnelusi ei tohi algatada, see on selge Ungari positsioon," ütles Orban.

Orbani sõnul pole Ukraina liikmesus Ungariga kaubeldav. "Seda ei saa seostada ühegi finantsküsimusega. Mida Brüssel meile võlgneb, seda tuleb meile anda. Võime selle üle läbi rääkida. Võime sõlmida kokkuleppeid eelarvete üle, aga Ukraina rahastamine, fondide saatmine Ukrainale, kõneluste alustamine Ukrainaga ja mitmed teised teemad ei ole ühenduses nende fondidega, millele Ungaril on õigus. Olen sellisele sidumisele vägagi vastu."

Endine diplomaat Taavi Toom sõnas, et Ukraina liigub väga kiiresti Euroopale lähemale ning viimastel aastatel, kui on käimas olnud täiemahuline sõda, aga eriti peale möödunud aastast otsust anda Ukrainale kandidaatriigi staatus, on riik teinud väga märkimisväärseid ja jõulisi reforme, mis paradoksaalselt enne sõida ei olnud võimalikud ning millest isegi Ungari võiks oma demokraatlike institutsioonide tugevdamisel eeskuju võtta.

"Ukrainlased kahtlemata saavad aru, et liitumisläbirääkimistel on tegemist pikaldase protsessiga, vähemalt ametnike tasandil jäi mul mulje, et mõistmine on väga selge olemas. Kas nüüd Euroopa Liit detsembris otsustab avada Ukrainaga järgmisel aastal liitumiskõnelused või mitte, on väga raske öelda," rääkis Toom.

Toom märkis, et Ungari vastuseis on väga tugev, kuid protsessi alustamiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset heakskiitu.

"Ukraina ja ka Euroopa Liit on teinud enda poolt väga kiiresti ja väga palju. Kui vaadata seda protsessi möödunud aasta kevadest alates, kui Ukraina praktiliselt paar päeva pärast sõja algust esitas oma avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks – ega keegi tol hetkel ei uskunud, et võiksime täna olla selles kohas, kus juba oleme. Mõne kuu möödudes andsid liikmesriigid Ukrainale kandidaatriigi staatuse, tänaseks on Komisjon juba esitanud soovituse alustada liitumiskõnelusi ja nüüd tõepoolest on liikmesriikide otsustada, kas protsessiga pihta hakata või mitte," ütles Toom.

Ungari hinnangul ei tohiks alustada kõnelusi riigiga, mis on sõjas. Samas ei ole sõda Ukraina alustatud, rõhutas Toom, ning Ukraina ühinemine ei saa olla ühegi kolmanda riigi otsus. Ungari on ka mures, et Ukraina liitumisel saab riigist netomaksja ja mitte enam kasusaaja Euroopa Liidu vahenditest.

"Tõenäoliselt seda ei juhtu lähima 10 aasta perspektiivis," ütles Toom. "Ukraina SKT on suhteliselt väike võrreldes EL keskmisena, alla veerandi isegi. Nii et järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul kindlasti seda ei juhtu, nii et ka see on lahendatav," rääkis ta.

Kolmandaks on Ungari mures oma rahvusvähemusega Ukrainas, eelkõige nende haridusküsimusega. Ukraina hakkas mõne aasta eest nõudma alates viiendast klassist teatud ainete õpetamist riigikeeles, Ungari soovib ungarikeelse hariduse jätkumist.

Ukraina on juba enne liitumiskõneluste algust teinud läbi sõelumise Euroopa õigusaktides, mis tavalistelt võetakse ette kõneluste käigus. "Et justnimelt teha endale selgeks, millistes valdkondades on neil kõige suuremad probleemid. Ei ole üllatus, et need on seotud ennekõike teatud institutsioonide ülesehitamise, tugevdamisega – see puudutab justiitsreformi, korruptsioonivastast võitlust," rääkis Toom.

Poliitikavaldkondadest saavad Ukraina liitumist enim mõjutama põllumajandus ja ühtekuuluvusfondid ehk regionaalareng ja majanduse ülesehitamiseks vajalikud vahendid, sõnas Toom.