AfD poliitik: Saksamaal ei ole vaja end siduda Ukraina konfliktiga

Saksamaa poleks pidanud Ukrainale relvi tarnima ja sanktsioonidest Venemaale võidavad ainult kolmandad riigid, ütles AfD ridadesse kuuluva Euroopa Parlamendi saadik Markus Buchheit.
Alates juunikuust on Saksamaa populaarsuselt teine erakond Alternative für Deutschland ehk Alternatiiv Saksamaale, lühendatult AfD. Eelmiste valimiste tulemusel sai AfD Saksamaa 736-kohalises parlamendis 83 kohta. Bundestagi ehk siis parlamendivalimiste ajast aastal 2021 on erakonna toetus tõusnud aga 12 protsendi tasemelt 21 protsendi tasemele.
AFD on küsitluste kohaselt riigis populaarsuselt teine partei CDU/CSU järel, ja on nii kõrgema toetusega mistahes valitsusparteist – sotsiaaldemokraatidest, rohelistest, liberaalidest. Miks on AFD saavutanud sellise toetuse?
Minu hinnangul on viimaste aastate suurim probleem nii Saksamaa kui ka mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poliitikas see, et ideoloogia domineerib pragmatismi üle, seda eriti vasakpoolsete erakondade puhul. Meie positsiooni tugevdab see, et inimesed soovivad nüüd poliitikast rohkem pragmatismi, inimestel on kõrini roheideaalidest ja migrantide õiguste esikohale seadmisest viisil, et vähemused dikteerivad enamusele, kuidas elada.
Näeme Saksamaal sama dünaamikat, mida oleme varem juba näinud Prantsusmaal ja USAs, mida me näeme Argentinas, pidades silmas Javier Milei suurt edu pühapäevastel valimistel.
Meile annab hoogu see, et inimesed on väsinud poliitikast, mida nad iga päev näevad.
Aga kas inimeste valimiseelistuse muutumise põhjused on pigem sotsiaalmajanduslikud või ideoloogilised?
Arvan, et ideoloogiat ei saa lahutada majandusest ega sotsiaalpoliitikast, samuti migratsioonipoliitikast. Probleem ongi, et ideoloogia mõjutab kõiki neid valdkondi ja inimesed kannatavad selle pärast. Püüti päästa maailma, aga samal ajal jäeti päästmata oma inimesed. Me näeme praegu massiivset Saksamaa deindustrialiseerimist. Meie oleme nüüd "Euroopa haige mees", meie tööstustoodang langeb, me näeme kasvavat inflatsiooni, inimesed jäävad vaesemaks, maksumaksjad jäävad vaesemaks, Saksamaa kodanikud jäävad vaesemaks. Inimesed, kes saavad samal ajal rikkamaks, on need, kes tulevad üle piiri meile ja imevad tühjaks meie sotsiaalfondid ja samal ajal panustavad meie sotsiaalsüsteemi degradeerimisse.
Vasakpoolne ideoloogia on läinud igasse poliitikavaldkonda, see algab juba haridussüsteemist. Saksamaa elanike enamus ei soovi pealesurutavat sooneutraalselt kõnepruuki, ei soovi LGBTQ-õpetust lasteaedadesse. Sellel pole midagi pistmist sellega, mida Saksamaa tegelikult praegu vajab. Tuues konkreetse näite, me vajame praegu hoopis odavat energiat, et olla võimelised andma edukalt tööstustoodangut ning see on põhiline, milles me oleme läbi kukkunud.
Te juba mainisite osaliselt, aga kirjeldage palun veel, mis on AFD peamised poliitikalubadused ja nende võtmeelemendid, mida te inimestele lubate?
Meie näeme, et meie ühiskonna baas on kodanikud-maksumaksjad ja just need tavalised kodanikud tuleb taas seada fookusesse. Poliitika olemus peab olema kodanike teenimine, mitte nende dikteerimine. Poliitika sisu peaks olema teha inimeste elu kergemaks, mitte keerulisemaks. Võtame näiteks kasvõi autod. Mina tulen autotööstuse regioonist Ingolstadtist, mis on Audi peakorter. Ma näen selgelt, et inimesed ei taha elektriautosid, mida neile peale surutakse, me vajame endiselt diisel- ja bensiinimootoriga autosid. Meie näeme neid probleeme ja pakume lahendusi. Samamoodi on probleemid turvalisuse valdkonnas, haridusvaldkonnas, kus viieaastastele õpetatakse geiõigusi.
Me soovime tõsiselt seda maksumaksjad kodanikud keskmesse, need on inimesed, kelle valitsusparteid – sotsialistid, rohelised ja liberaalid on täielikult kõrvale jätnud. Nemad tegutsevad vaid iseenda huvides, meie tegutseme inimeste huvides.
Praegu käib Saksamaal diskussioon riigi võetud laenu üle, mis on kohtu hinnangul on ületanud seaduses sätestatud laenupiiri. Milline on AFD positsioon Saksamaa riigirahanduses?
Võttes arvesse seda, mida ma ennist ütlesin, on selge, millist rahanduspoliitikat meie toetame. Soovime langetada inimeste jaoks makse ja teha Saksamaal elamise kergemaks. Samal ajal pakume välja õhema riigi, mille toimimiseks ei ole vaja võtta nii palju laenu. Vasakpoliitikud ei teinud seda ja kohtu otsus on põhjendatud. See kõik algas nende rohepöördega, mida meie ei oleks kunagi teinud. Parim viis rohepöörde tagajärgedega toimetulekuks on jätta ära rohepööre. See algab vastandusest tuulepargid versus tuumaenergeetika. Meie oleme oma programmides alati rõhutanud odava elektrienergia olulisust. Meie ütleme, et teha midagi inimeste heaks, peame pöörduma tagasi tuumaenergeetika kasutamise juurde.
Meil on ka USA-s tehtud uuring, mis ütleb, et lihtsasti on võimalik töösse tagasi tuua kuus või ka kaheksa tuumajaama kohe praegu, mis pakuksid odavat energiat kõigile ning samal ajal ei pea olema hirmul Venemaa pärast. Meie alustaksime sellest. Ei ole vaja mingit lisaprogrammi rohelisele energiale üleminekuks, mida keegi ei vaja ja mis ei aita kuidagi ka maailma.
Selgitage palun inimestele Eestis, milline on AfD seisukoht Ukraina toetamises ning Ukrainale relvastuse tarnimises?
Kuna ma olen heades suhetes Eesti kolleegi Jaak Madisoniga, siis ma tean väga hästi Baltimaade ja Soome olukorda ning ma austan teie poliitikat selles küsimuses ning ma saan teie vajadustest väga hästi aru.
Saksamaal ei ole aga vaja ennast liialt siduda Ukraina konfliktiga. Me näeme, et Venemaa majandus kasvab praegu, Saksamaa majandus aga kahaneb. Oluline roll selles olukorras on Saksamaa otsusel, et me ei võta enam vastu Venemaa gaasi, see otsus langetati juba enne Läänemere gaasitrassi hävitamist. Me ei oleks tänases olukorras, kui meil oleks juba varem võimul olnud AfD juhitav valitsus, mille olulisim põhimõte on energiaallikate mitmekesistamine, mis tähendab peamiselt energiatootmist meie kodumaal, seega me ei oleks sattunud sellisesse sõltuvusse Venemaast. Samas ma usun, et Saksamaa jaoks oli halb ühepoolselt rakendada Venemaa suhtes selliseid meetmeid, mille tõttu me ise kannatame praegu rohkem kui Venemaa.
Aga ma kordan, ma täielikult mõistan Eesti positsiooni. Minnes vastusega edasi. Minu meelest ei olnud Ukrainale relvade tarnimine Saksamaa valitsuse poolt hea otsus. Muidugi on see komplitseeritud teema, aga meie ei oleks tarninud relvasid Ukrainale.
Milline on Teie erakonna seisukoht Venemaale kehtestatud sanktsioonide suhtes?
Meie ei oleks kehtestanud Venemaale selliseid sanktsioone, sest meie kannatame ise nende all rohkem kui kannatab Venemaa. Küsimus on meetmete efektiivsuses. Kui me tahame peatada selle sõja, peaksime kasutama teistsuguseid meetmeid. Sest kes praegu sanktsioonidest võidavad? Hiina ja India võidavad. Aga ka teised riigid võidavad, kui mõelda kasvõi jaburale veeldatud gaasi LNG impordile USA-st Euroopasse, mis pole kahjulik mitte ainult keskkonnale, aga ka rahakotile meie taskus. Seega mina olen Venemaale kehtestatud sanktsioonide vastu.
Kuidas suhtub AfD Saksamaa kuulumisse eurotsooni?
Kui Euroopa Liit jääks nende lubaduste juurde, mis kunagi anti, mis puudutab riiigivõla taset, mis tähendab, et võlgu ei andestata, mis puudutab Maastrichti kriteeriumite täitmist. Kui Euroopa Liit oleks jäänud selle kokkuleppe juurde, mis kunagi allkirjastati, siis me ei räägiks erakonnas Saksamaa lahkumisest euroalalt. Meie partei toetab euroalalt lahkumist, aga mitte selle pärast, et ühisraha oleks printsipiaalselt halb idee, see oli väga hea idee, aga see ei tööta enam, sest euroala loomisel kehtestatud fundamentaalseid aluseid viimastel aastatel enam ei täideta. Seetõttu on praegu partei programmis, jah, me soovime lahkuda euroalalt, sest euro oma tänasel kujul rohkem eraldab Euroopa inimesi, kui ühendab neid.
Teie erakonnas on käinud ka diskussioon Saksamaa NATO-s jätkamise üle. Milline on erakonna positsioon praegu?
Üle 30 aasta, alates Saksamaa taasühendamisest on üks osa meie riigist kannatanud enim - see on armee. Me oleme praegu kaugel vajalikust võimekusest, oleme kaugel kahe protsendi SKP-st kulutamisest armeele. Ja selle tulemusel on meil armee, mis ei vääri armeeks nimetamist. Meie armee tegeleb LGBTQ õiguste ja naiste kvootidega, aga ei ole võimeline kaitsma riiki, rääkimata sellest, et oleks valmis kaitsma teisi NATO liikmesriike.
Me peame aktsepteerima mõtet, et tugev armee on üks tugeva ja toimiva riigi võtmeelemente. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks, see on juba kahe tuhande aasta tagune ütlemine. Aga me ei ole seda järginud Saksamaal 30 aastat, sest me arvasime, et me elame nüüd lõppematu rahu ajastul, mis oleks küll väga kena, aga see pole reaalne. Seega, me peame taastama võime iseennast kaitsta. Selleni jõudmine võtab väga kaua aega, ja ma kinnitan teile, et me peame jääma seni NATO liikmeks ning see on kirjas ka meie erakonna programmis.
Me teeme seda intervjuud Euroopa Parlamendi hoones. Siin olete te ühes ID parlamendirühmas Legaga Itaaliast, Rahvusrindega Prantsusmaalt, aga ka EKRE-ga Eestist. Mis ühendab teid teiste selle parlamendirühma parteidega?
Kui lugeda kauneid Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, siis üks neid on "Ühendatud mitmekesisus". See pole paraku enamat, kui magus lubadus, mis aga reaalsuses ei eksisteeri, sest siinsed inimesed ei tea, mida mitmekesisus tähendab. Nemad arvavad, et teavad, aga tegelikult ei tea. Nemad arvavad, et see tähendab mitmekesisust seksuaalses orientatsioonis, aga nad ei tunne inimesi tegelikult ning ei tea, mida mitmekesisus inimeste vahel tegelikult tähendab. Ja see seobki meid kokku [ID grupis].
Meie soovime, et antaks rohkem võimu tagasi liikmesriikidele, et suurem osa poliitilisi probleeme lahendataks seal, kus need on, see tähendab liikmesriikides. Me soovime minna selle suure bürokraatliku koletise vastu, mis tegutseb Strasbourgis ja Brüsselis, eriti Euroopa Komisjonis.
Meie usume, et minnes tagasi juurte juurde, meie peamine ülesanne on olla partnerid rahumeelses kaubavahetuses ning hoida ära kaubanduspiirid meie riikide vahel. See on meie koostöö essents, et pöörata tagasi võimu tsentraliseerimine Brüsselisse ning viia võim tagasi sinna, kuhu see kuulub ehk liikmesriikidesse.
Teine oluline teema on migratsioon. Euroopa Liidu välispiir ei pea, see ei toimi lubatud viisil, piirivalveorganisatsioon FRONTEX ei tööta nii, nagu Euroopa Komisjon on lubanud. Ja seega me vajame sisepiiride kontrolli taastamist, vähemalt ajaks, kuni migratsiooniolukord saadakse kontrolli alla.
Me pole kunagi unustanud ka perekonna kui meie ühiskonna ja rahvaste tuumväärtust. Traditsioonilise perekonna kaitsmine on meile tähtis. Kultuuri ja religiooni tähtsuse väärtustamine. Kõik, mis on Brüsselis unustatud, sellel on koht meie poliitikas ning see seobki meid parlamendigrupiks kokku.
Räägime ka probleemidest, mis teie erakonnal Saksamaal on. Saksamaa Konstitutsioonikaitse Büroo (BfV) klassifitseeris hiljuti AfD Saksi-Anhalti liidumaa haruorganisatsiooni ekstremistlikuks grupiks ning hindas selle olevat islamivastase, antisemiitliku ning rassistliku. See annab konstitutsioonikaitse büroole õiguse jälgida AfD liikmeid, koguda eraelulisi andmeid ning rakendad varjatud jälgimist ning kuulata pealt telefone. Mida see AfD jaoks tähendab?
Kas ehk teie oletegi salaagent? (Naerab.) Te tabasite mind nüüd ootamatult, sest ma peaksin eraldi järele vaatama, mis sellest konkreetsest kaasusest on saanud. Varem teistes liidumaades on kohtud asunud seisukohale, et selline tegevus on konstitutsioonikaitse büroo poolt illegaalne, näiteks Tüüringis, kus samalaadne protsess on käinud alates augustikuust.
Aga rääkides Saksa siseriiklikust salateenistusest, mida BfV on, siis need tüübid seal, alustades juhtkonnast eesotsas härra [Jochen] Hollmann on defineerinud meid kui oma poliitilisi vaenlasi ja riigivaenlasi. Kui lähtuda Saksamaa siseriikliku salateenistuse nimest, siis see institutsioon peaks kaitsma konstitutsiooni. Ma küsime, kas see tegelikult ka on institutsioon, mis kaitseb konstitutsiooni, näiteks poliitiliste erakondade demokraatlikke õiguseid. Pigem see ei ole selline institutsioon. Pigem on see institutsioon, mis kaitseb teatud poliitilisi parteisid, mis on praegu valitsuses ning võitleb nende poliitilise vaenlase vastu.
Me võitleme praegu selle kõige vastu, nagu ma ütlesin, on praegu käimas mitmed kohtuasjad. Kõige olulisem on aga see, kuidas tavalised inimesed sellest protsessist aru saavad. Ja ma usun, et enamik inimesi saavad aru, et salateenistus ei täida oma ülesandeid, vaid võitleb oma poliitiliste vaenlaste vastu. Seega ma ei ole üldsegi mures praegu, me ei peaks muretsema pressiteadete pärast, mida salateenistuse juht härra Hollmann meie kohta välja saadab.
Ma loodan, et me tulevikus näha salateenistust, mis kaitseb meid välisvaenlaste vastu, spioonide vastu, mitte aga ei ründa poliitilisi parteisid.
Aga kas teie partei AfD on islmaivastane, atisemiitlik ning rassistlik, nagu salateenistus väidab?
See oleneb, kuidas neid sõnu defineerida. Meile võib omistada igasuguseid halbu nimesid. Mina isiklikult ei ole näinud moslemivastast, antisemiitlikku või rassistlikku inimest meie erakonnas. Ma ise elan koos välismaalasega, meil on ühine laps. Siin on taas raamistamisega, mida kasutatakse poliitiliste vaenlaste puhul. Lihtsalt selle pärast, et me ütleme, et meil on riigis drastiline migratsiooniprobleem, millega me peame tegelema, selle eest nimetada meid ksenofoobideks ei ole kohane. Ma ei näe, et me oleks need, mis nimetusi teised meie kohta kasutavad.
Meie lihtsalt näeme probleeme ja tegeleme probleemidega otsekoheselt ja see teeb meid nende jaoks ebameeldivaks, sest me rikume nende enesega rahulolu tunnet.
Teie poliitilised oponendid Saksamaal on püüdnud teid isoleerida. See hoiak on hakanud murenema kohalikul tasandil, mitmes omavalitsuses on AfD saanud võimule, mitmes omavalitsuses on AfD koalitsioonis ja hääletab koos teiste erakondadega. Aga kui kaua õnnestub teid isoleerida üleriiklikul, Bundestagi tasandil?
See suur kaardimaja vajub kokku. Me nägime seda ka siin Euroopa Parlamendis, kus meil koos Euroopa Rahvapartei ehk EPP-ga õnnestus lasta põhja taimekaitsevahendite kasutamise regulatsioon. Meieta poleks see olnud võimalik. Varem selline koostöö poleks olnud võimalik, aga nüüd on astututud suur-suur samm edasi selles suunas, et me teeme tänapäeval pragmaatilist poliitikat ja tundub, et lõpuks ka EPP aktsepteerib seda siin Strasbourgis.
Me näeme seda ka madalamal tasemel, kohalikes kogukondades ja linnades, kus paljud projektid, mis puudutavad kasvõi koole, kohalikku taristut, oleks võimatud, kuna vasaktiib nende poolt ei hääleta, siin on sageli vaja läinud AfD hääli.
Ma arvan, et see niinimetaud sanitaarkordon ei kesta enam väga kaua. Sest kui on vaja muuta vasakpoolset poliitikast, siis meie oleme selle võitluse rindejoonel kõige esimesed. Ajad muutuvad, jõuvahekorrad muutuvad, hiljemalt järgmisel aastal. Peatselt oleme meie number üks ja dikteerime, mis teed me hakkame käima, EPP saab olema meie väiksem partner ning küsimus ei ole, kas nemad tahavad teha koostööd meiega, vaid kas meie tahame teha koostööd nendega.
Kui palju kohti AfD seab sihiks saada järgmisel aastal Euroopa Parlamendi valimistel?
Eesmärk on 96 kohta ehk siis kõik Saksamaa kohad. (Naerab.)
Aga praegu me näeme, et meil läheb küsitlustes hästi, see tähendaks umbes 21–22 kohta. Meil on väga hea ja pikk kandidaatide nimekiri, seega oleme hästi valmistunud ka selleks, kui saame 35 või 40 protsenti.
Aga mis on AfD plaan Bundestagi valimisteks aastal 2025?
Mina ei ole Bundestagi liige, ma tegelen oma tööga Brüsselis ja Strasbourgis. Aga ma saan oma kolleegide ja kogu partei nimel öelda, et me pole valmis räpasteks kokkulepeteks teiste erakondadega, me ei lähe väiksemaks partneriks, kui me ei saa muuta tulevikupoliitikat. Me soovime päriselt olla see poliitiline jõud, mis juhib muutuse kurssi nõnda, poliitika on taas kasulik inimestele. Seega me ei saa tulevastes valitsustes olla vaid juhtiv osapool, mitte väiksem osapool, see tähendab, et me peame veel edasi arenema ilmselgelt.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: Vikerraadio, Uudis+