X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti Raudtee elektrifitseerimisega Tartust edasi ei lähe

Tallinn-Tartu-Valga rong saabumas Tartu raudteejaama. 15. märts, 2022.
Tallinn-Tartu-Valga rong saabumas Tartu raudteejaama. 15. märts, 2022. Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Eesti raudteede ligi 300 miljoni eurot maksev elektrifitseerimise projekt viib elektriraudtee Tallinnast Tartusse ja Narva. Algselt planeeritud Tartu-Valga ja Tartu-Koidula liinid jäävad kulude kokkuhoiu tõttu elektrita.

Kokkuvõtvalt on Eesti raudteeinfrastruktuuri tegevuskava alusel aastatel 2021-2028 kokku planeeritud ehitustegevusi 842 miljoni euro ulatuses. Lisaks liiklusjuhtimisüsteemide uuendamisele 154 miljoni euro ulatuses ja praeguseks ära jääva Haapsalu Rohuküla raudtee teise etapi ehitusele on suurim kuluallikas kavas 274 miljoni euro eest raudtee elektrifitseerimine.

Algse kava kohaselt oleks pidanud aastaks 2028 saama valmis Tallinna Narva, Tapa-Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteelõikudel võimalus elektrirongidel sõita.

Nüüd ütleb kliimaministeerium, et Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteelõigud jäävad peamiselt hindade kallinemise ja vähese kasutatavuse tõttu vähemalt praegu elektrifitseerimata.

"Algne idee ja soov oli jah Tartust ka edasi teha, aga ehitushindade kallinemise juures, täna ei ole neid vahendeid Tartust edasi tegemiseks," ütles ERR-ile kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu.

Lisaks on omaette küsimus, kui mõistlik oleks üleüldse olnud näiteks nelja igapäevase väljumisega Tartu-Valga liini või kahe väljumisega Tartu-Koidula liini üleüldse elektrifitseerida. Ka Salmu nentis, et neil liinidel liialt palju sõitjaid ei ole.

Kuigi lõplikult ei ole Salmu sõnul Tartust edasi raudtee elektrifitseerimist maha maetud, võiks pigem tulevikus vaadata akurongide poole, mida siis laetaks nii Tartus kui ka Valgas või Koidulas. Näiteks Jaapani rongitootja Hitachi pakutavad rongid võiksid ettevõtte hinnangul olla kuni 70-kilomeetrise tegevusraadiusega.

Sarnast mõtet väljendas ka Elroni kaubamärki kasutava Eesti Liinirongide juht Lauri Betlem riigikogu majanduskomisjoni ees 21. novembril, kus ta rääkis, et näiteks praegu ettevõtte kasutuses olevad diiselrongid oleks võimalik üsna mõistlike kuludega ümber ehitada akurongideks ja nendega Tartu-Koidula ja Tartu-Valga liine teenindada.

Mis puudutab liine Tapalt Tartusse ja Narva või Tallinnast Viljandisse, siis Salmu sõnul seal akuronge kasutada ei annaks – vahemaad on tänapäevase tehnoloogia jaoks liialt suured ja näiteks vahelaadimised poolel teel võtaksid liialt palju aega ja vähendaksid inimeste soovi rongi reisimiseks kasutada.

Samuti on tegelikult elektrifitseerimise projekti eeltegevused juba pihta hakanud ja pärast seda, kui Valga ja Koidula juppide tegevus ära jääb, peaksid ülejäänud asjad Salmu sõnul ka enam-vähem planeeritud maksumuse juurde jääma. Suurusjärk 300 miljonit eurot.

Lisaks on ka Elron tellinud ära Škodalt uued elektrirongid, millest esimesed peaksid Eestisse jõudma nüüd 2025. aasta alguses ja mis vajavad Tallinna-Tartu liini teenindamiseks elektriühendust.

Ka ülejäänud tegevused, mis raudteeinfrastruktuuri tegevuskavas plaanis olid, on töös ja kavas ära teha, rääkis Salmu.

Ainsa asjana on kavast välja võetud Haapsalu raudtee ehitamise teine etapp, ehk siis jätkuvalt on kavas raudteede arendamisse paigutada aastaks 2028 kokku suurusjärgus 900 miljonit eurot.

Ühe asjana võib lisanduda kaitseministeeriumi soovitav 70 miljoni euro eest Valga-Koidula raudtee rekonstrueerimine, mille kaudu saaks militaartehnikat transportida Sõmerpallu Nursipalu harjutusväljakul kasutamiseks.

Kas selleks ka rahalisi vahendeid õnnestub leida, peaks Salmu sõnul selguma jaanuaris, kui militaarliikuvuse taotlusvooru otsused selguvad.

Nendele tegevustele lisandub eraldi veel Rail Balticu ehitamine.

Raudteede investeeringute kava vastuvõtmisele eelnenud ajaga võrreldes on samas oluliselt vähenenud raudtee kasumlikus. Idasuunaline kaubavedu on oluliselt langenud ja maksumaksja õlule on tõstetud suures määras raudteede töös hoidmise kulu.

Näiteks arvutuslikult sõitsid reisijad Elroni rongidega möödunud aasta 7,1 miljonit korda. Piletitulu teenis rongifirma kokku 20,1 miljonit eurot, ehk 2,8 eurot iga sõidu kohta. Riigipoolne toetus oli samal perioodil kokku 35,8 miljonit eurot, ehk viis eurot iga reisi kohta.

Samas ei ole see veel kõik. Vene transiidi kadumise tõttu katab maksumaksja ka Eesti Raudteede kahjumit, milleks mullu kulus 29,6 miljonit eurot. Kui näiteks jaotada seda proportsioonis vastavalt rongikilomeetritele, reisirongikilomeetreid 4,6 miljonit ja kaubavedu 1,1 miljonit, siis reisirongide osa kaetavast kahjumist võiks olla 24 miljonit eurot.

Arvutuslik Elroni keskmise reisi rongipileti hind 2,8 eurot tähendab, et sellele lisandub viis eurot Elronile makstavat toetust ja 3,4 eurot veel Eesti Raudtee kahjumi katmist. Kokku 12 eurot. Ehk siis reisijateveo puhul tasub maksumaksja keskmiselt pileti hinnast 75 protsenti ja neljandik jääb reisijatele tasumiseks.

Asekantsler Salmu ütles, et arvutus on laias skaalas korrektne ja kuigi raudteede elektrifitseerimine toob kaasa teatava lisakulu, samuti kiiruste tõstmine 160 kilomeetrini tunnis, on investeeringud reisijateveo mugavuses ja keskkonna vaates olulised.

"Meil oli lihtsalt õnn väga pikalt olla olukorras, kus kaubaveod raudteele piisavalt tulu tõid, et me raudteel ei pidanud peale maksma. See Euroopa vaates oli pigem erakorraline. Teistes riikides igal juhul riigid raudteed toetavad. Nüüd oleme sinna olukorda jõudnud," ütles Salmu.

"Sama on ka tegelikult ju maanteedega. Transpordiameti eelarve on sisuliselt samamoodi dotatsioon teede üleval hoidmiseks. Täna on ainult teekasutustasu veoautodel, suurusjärgus seal 20 miljonit. Aastate lõikes keskmiselt on üle 200 miljonit iga aasta teede investeeringud," lisas Salmu.

Samas linnadevaheline bussivedu on Eestis suuresti kommertsalustel ehk ei ole vaja bussidele maksumaksja raha juurde maksta, bussiettevõtted maksavad aga ka tarbitud kütuselt aktsiisi. Salmu sõnul on bussidel oma koht, kuid need ei ole rongidega võrreldavad.

Rongid on Salmu sõnul kiiremad ja ohutumad. Samuti tõi Salmu välja keskkonnaaspekti, rongid on vähem saastavamad, kui nad on elektrifitseeritud ja kasutavad näiteks taastuvenergiat.

"Kui vaadata ka rongide populaarsust ja kasutatavust, siis see on ka üks riigi funktsioon tagada ja pakkuda elanikele neid teenuseid. Täna nad on ju kasutatavad," rääkis Salmu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: