Saksa sõnul on tegemist ebamäärase paberiga, mis pole kanooniline paber, vaid pigem mittejuriidiline mõjutusvahend. "See on poliitiline deklaratsioon, millega üritatakse tekitada Venemaal, aga ka väljaspool Venemaad, teatud kaasamist," sõnas Saks.

"Ja milles on probleem? Probleem on selles, et Venemaal napib ideoloogilist
baasi Ukraina-vastasteks sõjaks. Sõda on nüüd kaks aastat kestnud, aga eesmärgid mitte kuidagi ei saa täidetud. Ja Venemaa juht ei taha ka välja kuulutada sõjaseisukorda. Nüüd otsib ta täiendavaid argumente, kuidas ideoloogilist kandepinda laiendada," rääkis Saks.

"Eellugu on see, et Vene õigeusu kirik on pidevalt olnud see organisatsioon, kes on toetanud Vene riigi poliitikat. Ukrainas käib Moskva patriarhaadile kuulunud koguduste liitmine Ukraina õigeusu kirikuga ja sellega üritatakse Ukraina-vastasele sõjale lisada religioosset tähendust, et Vene kirik ja Vene maailm on üks ja seesama ideoloogiline kombinatsioon. Nüüd üritatakse seda religioosset komponenti esile tuua. Ja tehakse seda nii, et see poleks nagu pealtnäha poliitika, kuigi ta tegelikult on," sõnas Saks.

"Selle sõja pühaks nimetamine peaks tekitama inimestele tunde, et võideldakse Ukrainas mingi Vene asja eest, nagu Venemaa oleks rünnaku all. See on selline konstruktsioon, mida üritatakse tabada," sõnas Saks.

Saksa sõnul see ideoloogiline dokument Eestis tegutsevat Moskva patriarhaadile alluvat kirikut (MPEÕK) ei mõjuta. "See, mida [Venemaa] soovib, on see, et mingites jutlustes seda mainitaks, aga vene kirikus on jutluse osa ju väga väike. Ma arvan, et esialgu peab üldse vaatama, kas Kirilli juhitud kirikunõukogul see konstruktsioon õnnestub ja käima läheb. Minu isiklik arvamus on, et see väga ei köida Venemaa inimesi," rääkis Saks.

"See on liiga kunstlik: kaks aastat peale seda, kui sõda algas, tullakse sellise asjaga lagedale. Tundub, et see idee läheb peale teatud ühiskonnagruppidele, aga ei suuda kaasata ühiskonda laiemalt," sõnas Saks.

Saksa sõnul MPEÕK Kirilli juhitud kirikunõukogu otsuse sõnumeid levitama ei hakka. "Ega nad rumalad ole, nad saavad aru, et kui nad jõuliselt hakkavad seda toetama, siis pannakse nad kinni lihtsalt," sõnas Saks.

"Ma ei ole nii täpselt kursis, kuidas nad kirikus seda asja arutavad, kas see on taktikaline distantseerumine või väärtustel põhinev. Ma arvan, et see on taktikaline ja ega Eesti Moskva patriarhaadi kirik Vene kirikust sõltumatult ja omaette eksisteerida ei saa," rääkis Saks.

"Samas on võimalik MPEÕK-l öelda, et see ongi ainult mingi Venemaal tegutseva organisatsiooni arvamus ja ei ole siduv kanooniline otsus. See annab hea võimaluse mängimiseks, aga ma arvan, et nad seda ideoloogiat ikka siin Eestis levitama ei hakka," lisas Saks.

Saks märkis ka, et MPEÕK on peale metropoliit Eugeni siirdumist Venemaale natuke nõrgemas seisus kui varem, sest Eugeni oli väga võimekas kirikutegelane.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) juhtkond andis oma kodulehel teada, et üleilmse vene rahvusliku kogu koosolekutel pole Eesti metropoliit Eugeni osalenud vähemalt kuuel viimasel aastal ja ei osalenud ka kõnealusel koosolekul. Samuti ei kuulu Eugeni nõukogu liikmeskonda.

Venemaa õigeusu kiriku nõukogu ja seda juhtinud patriarh Kirill nimetas Ukraina sõda kõikide venelaste pühaks sõjaks. Kuna Vene kirik nimetas ka ukrainlasi venelasteks, siis seega kuulutas Kirill Ukrainas tegutseva kiriku ebaseaduslikuks.

Patriarh Kirilli juhitud kirikunõukogu võttis 27. märtsil vastu dokumendi, milles seisab, et Ukraina territoorium tuleb liita Venemaaga.