"Kuna meie nimes mainitaks Moskva patriarhaati, siis see põhjustab vääritimõistmist. Öeldakse, et oleme Moskva Patriarhaadi ja Vene õigeusukiriku otsealluvuses. Meid on püütud teha otseselt vastutavateks patriarh Kirilli sõnade eest. See ei ole nii. Ütleksin isegi enam – ka Venemaal olevad piiskopid pole Moskva patriarhi otsealluvuses. Tema alluvuses on ainult Moskva kirik," rääkis MPEÕK Tartu piiskop Daniel, kes on ka MPEÕK Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop, teisipäeval Tallinna Jumalaema sündimise kirikus antud pressikonverentsil.

MPEÕK on pidanud selgitama oma positsiooni Kirilli juhtimisel märtsi lõpus peetud Maailma Vene Rahvaste Nõukogu (rahvusliku kogu) konverentsi lõppdokumendi suhtes, mis on avaldatud ka Moskva patriarhaadi kodulehel ja milles kuulutatakse Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale kõikide venelaste pühaks sõjaks ning öeldakse, et lääs on langenud satanismi küüsi.

Reedel, pärast teisipäeval siseministeeriumis peetud vestlust, teatas MPEÕK sinod oma avalduses, et patriarh Kirilli juhitud kogu hiljutised otsused ei ole MPEÕK-ga kuidagi seotud ning MPEÕK ei tunnista Vene Rahvusliku Kogu lõppdokumenti. Sellest hoolimata teatas siseminister Lauri Läänemets reedel, et MPEÕK ei saa jätkata oma tegevust Vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirilli alluvuses.  

Piiskop Daniel palus oma teisipäevases avalduses teha vahet kanoonilistel ja administratiivsetel sidemetel. Tema kinnitusel ei ole MPEÕK-l otsealluvust Moskvale: "Kui keegi arvab, et Moskvast antakse otsene käsk, siis see nii ei ole. On kanooniline side." Seetõttu ei saa ka MPEÕK vastutada Moskva patriarhi Kirilli sõnade eest, rõhutas Daniel.

Daniel ütles, et MPEÕK ei saa katkestada Vene õigeusu kirikuga kanoonilisi sidemeid, kuid administratiivselt on see juba autonoomne. Samuti ei ole tema kinnitusel MPEÕK-l Vene õigeusu kirikuga majanduslikke sidemeid – ei maksa sinna midagi ega saa sealt ka subsiidiumeid.

Samas ei ole MPEÕK-l ka alust sidemeid Vene õigeusu kirikuga katkestada, kuna rahvuslikul kogul vastu võetud dokument ei ole tema kinnitusel kiriku otsus, vaid ühiskondliku organisatsiooni seisukoht, mis olevat isegi vastuolus kiriku ametlike dokumentidega, rõhutas ta.

"Eelmisel nädala me juba avaldasime MPEÕK sinodi läkituse, et ei nõustu nende ideede ja seisukohtadega, mis Vene rahvuslik kogu oma läkituses avaldas," märkis Daniel.

Piiskop avaldas ka arusaamatust, miks MPEÕK-le avaldatakse sel teemal survet ja soovitakse tema sõnul ühiskonnast välja tõugata. Daniel tõi näiteks ajakirjanduses MPEÕK kohta avaldatut, milles väideti tema sõnul ekslikult, et 32 kogudust olevat toetanud Venemaa sõda Ukrainas ning viitas ka siseministri sõnadele, kus minister rääkis sinodi avaldust kommenteerides hädavaledest.

Tema sõnul ei saa ta rääkida iga koguduseliikme eest, kui kiriku juhtkond ja preestrid on oma seisukohtades hoidunud sõda toetamast.

Danieli kinnitusel tegutseb MPEÕK kohalikes tingimustes vastavalt kohalikele oludele. Piiskopi sõnul palvetab iga kirik alati ka oma territooriumi võimude ja juhtide eest, sealhulgas ka Eestis oma riigi ja kaitseväe eest. Samas ei tähenda palve heakskiitu kõige ilmaliku võimu poolt tehtavale, lisas ta.

Küsimusele, kas MPEÕK kirik oleks valmis õnnistama ka Vene relvi, vastas Daniel eitavalt, öeldes, et kirik saab paluda ainult inimeste eest, kes sõtta lähevad, "et Issand nende elu hoiaks". "Me saame õnnistada ainult sümboolse tähendusega relvi nagu näiteks ohvitseri mõõk," märkis ta.

Daniel meenutas ka, et mõni aasta tagasi sai MPEÕK ka Eesti kaitseministeeriumilt palve, et nad palvetaks ka Eestist sõtta läinud inimeste eest. "Meie kirikuna peamegi palvetama inimeste eest ja seda teemegi. Aga mitte relvade ja sõja eest," kinnitas ta.

Piiskop Daniel rääkis ka, et sõjaga seoses rõhutab MPEÕK, et kiriku jutlus peab olema üle poliitilisest võitlusest, et kirikus ei saa hakata tegelema poliitikaga. Ta viitas ka sellele, et nende kirikutes käib väga palju Ukrainast pärit põgenikke ning nemad on teatud määral lakmuspaberiks kiriku sõnumite suhtes. Kui MPEÕK õigustaks Venemaad, siis see neile ei meeldiks ja samas ei saaks kirik hakata ka teist poolt eelistama, tõdes piiskop Daniel.

"Kiriku jutlus peab olema üle poliitilistest teemadest, meid peab ühendama Kristuse sõnum," lisas ta.

Danieli sõnul on MPEÕK liikmete arv suurusjärgus 150 000.

Teisipäeval kohtus piiskop Daniel valitsuskomisjoni, kirikute nõukogu ja siseminster Lauri Läänemetsaga. Õiguskaitseorganid esitavad siseministrile julgeolekuhinnangu erinevate stsenaariumide ja praeguse julgeolekuolukorra kohta nädala lõpuks. Sellest lähtuvalt teeb minister ettepanekud valitsusele.

"Moldovas, mis ei ole ka Euroopa Liidu liige tänasel hetkel, on täna 60 kogudust Moskvale alluva patriarhi alt lahkunud. Ja sai teha küll. Eestis öeldakse, et seda teha ei saa. Minu arvates saab küll teha. See on väga hea näide ja see on mõtlemise koht," sõnas Läänemets.

Siseminister ütles, et kogudusi kinni panna pole kavas, kuid Moskva patriarhaadil ei saa olla suhet Eestis oleva kirikuga.