"Nad kinnitasid meile, et nendel sõnumitel, mis on patriarh varem välja öelnud või nüüd selle nakaz'iga just nagu veel jõhkramalt selle sõja püha sõjaks kuulutanud, ei ole mõju olnud nende tegevusele siin Eestis. Nad ei ole seda suhetes teiste, kõrval olevate organisatsioonidega ja ka oma vaimulikus tegevuses, jumalateenistustel, usklikkonna hulgas edasi kandnud, ega kavatse kanda. Ja nad kinnitasid, et neil on piisav iseseisvus siin toimetada Eesti riigi seaduste ja normide piires. See oli nendepoolne kinnitus," rääkis Küüt. "Nad nimetasid, et pühal sõjal ei ole pühakirja ja uskumisega üldse mingit seost, et seda ei saa üldse üks vaimulik sellisel viisil teha. See tuli meie vestluses välja mitmeid kordi erinevatel viisidel."

Asekantsler lisas, et tema hinnangul oli kohtumine konstruktiivne ja piiskopid mõistavad nüüd, kui Eesti elamisloast ilma jäänud Eesti metropoliiti Eugenit enam kohal ei ole, paremini oma rolli Eesti ühiskonnas. "Et nad peavad laiemalt seda asja vaatama ja tunnetama ning ka sellel teemal sõna võtma," ütles Küüt.

Samuti kinnitasid nad, et selliseid sõnumeid ei käsitleta ametliku õpetusena ja siinsel kirikul on selleks piisavalt iseseisvust, et teenida siinset usklikkonda Eesti seaduste kohaselt.

Kohtumisel käisid MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskop Lazar (kodanikunimega Aleksandr Gurkin), MPEÕK Maardu piiskop Sergi (Oleg Telihh) jaMPEÕK Tartu piiskop Daniil (Daniel Lepisk).

Riik hoiab Vene kiriku tegevusel silma peal

Küüdi sõnul jääb nüüd riik jälgima, kas piiskoppide sõnad ka tegelikkusele vastavad.

"Me kuulasime nad ära ja nüüd meil tuleb muidugi veenduda, et see kinnitus ka nii oleks, sest me ei tohi lubada, et selline ideoloogia Eestit lõhestaks. Eks me peamegi nüüd vaatama, milline on nende piiskoppide ja kogu vaimulikkonna edasine käitumine, kas sõnad, mida meile siin kinnitati, osutuvad ka avalikkusega suhtlemisel tõeks ja kas ikkagi vaimulikkonna tegevuses ei kanta seda ideoloogiat edasi – selles tuleb meil veenduda," rääkis Küüt.

Asekantsleri sõnul jälgitakse nii MPEÕK-i vaimulike avalikke sõnumeid kui küsitakse ka õiguskaitseasutuste hinnangut.

Küüt tõdes, et MPEÕK-i juhtide ministeeriumisse vestlusele kutsumine on vähim, mis riik saab teha, kui patriarh midagi vaenu õhutavat taas on öelnud, sest riigi ülesanne on tagada inimeste julgeolek ja usuvabadus.

"Me oleme seda ka enne öelnud, et nii kaua kui Vene õigeusu kiriku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vahel on kanooniline seos ja kui patriarh kõrgema kiriku peana jälle mingisuguse sõnumi ütleb, siis see on vältimatu, et me kutsume ja kuulame selgitusi. See on kõige minimaalsem sekkumise viis, et kaitsta oma julgeolekut, oma inimeste õigusi. Me ju näeme ka, et patriarhi sõnumid on ajas läinud aina kangemaks. Praegu pühaks sõjaks kuulutada Vene agressioon Ukraina vastu – no see on ikka jälle kraad kõrgem," rääkis ta.

Küüt selgitas, et siseministeeriumi üks rolle on ka usuvabaduse tagamine ja seda nii üksikisiku tasemel õigusena uskuda ja kuuluda mingisugusesse konfessiooni ning teisalt kaitsta selles konfessioonis inimest võimaliku vaenuliku või vägivaldse propaganda ja ideoloogia eest.

"Ja kui tuleme lähemale sellele küsimusele, siis Vene õigeusu kirik, selle patriarh ehk kõige kõrgem isik on väga selgelt ja väga mitmeid kordi õigustanud ja ülistanud Vene agressiooni, Venemaa sõda Ukraina vastu. Ja see on ilmselgelt julgeolekuoht," tõdes Küüt. "Ja kuivõrd Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on tegelikult Vene õigeusu kiriku osa – küll teatud iseseisvusega, aga siiski selle osa – siis on ilmselge, et kui patriarh selliseid sõnavõtte teeb ja nagu nüüd viimati siis on nakaz'i nime all üllitise pannud ka oma kodulehele, siis see on ilmselgelt olukord, kus meil tuleb veenduda, et see sõnum siia, Eesti usklikkonda ei leviks. Ehk siis meie vaimulikkond on määrava tähtsusega, et kas nemad seda teevad või ei tee," rääkis Küüt.

Vastutus on nii isiku- kui organisatsioonipõhine

Küüt märkis ka, et vastutus Eesti seaduste rikkumise eest saab olla nii isikupõhine kui ka tervet organisatsiooni hõlmav.

"Kui tulla vastutuse juurde, siis vastutuse küsimus on ju ilmselge: igaüks, kes süüteo toime paneb, vastutab individuaalses korras ehk siis vaenu õhutamise, terrorismi, äärmusluse õhutamise eest – on see tavainimene või on see vaimulik, diakon, preester või piiskop – siis ta vastutab individuaalselt," rääkis ta. "Aga võib tulla ka kõne alla kollegiaalne vastutus, ehk siis, kui organisatsiooni juhtkond ja kiriku puhul siis vaimulikkond organiseeritult ja süsteemselt seda sõnumit levitab, siis Eesti seadusandluse järgi, vastavalt kirikute ja koguduse seadusele on sellisel juhul võimalik sundlõpetamine," lisas ta.

Sel juhul peab siseminister pöörduma kohtusse, tegema sundlõpetamise taotluse, kui organisatsiooni tegevus käib avaliku korra ja julgeoleku vastu.

"Nii et vastutus on reguleeritud ja sellest me ka selgelt teavitasime oma vestluskaaslasi, et nad peavad selliste võimalustega arvestama," lisas asekantsler.

Siseministeerium kutsub inimesi valvsusele ja palub kõigil, kes vaenu õhutamist avalikus ruumis märkavad, teavitada sellest telefonil 112.

Möödunud nädalal kuulutas Moskvas Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill, et sõda Ukrainaga ja seda toetavate lääneriikidega on jõudnud uude faasi ning selle toetamine on kõigi õigeusklike kohustus. Konverentsil vastu võetud dokumendis (vene keeles nakaz ehk juhend, käsund, käsk, määrus), mis on avaldatud ka Moskva patriarhaadi kodulehel, märgitakse, et spirituaalsest ja moraalsest aspektist on Ukrainas toimuv Püha Sõda, milles Venemaa ja selle rahvas kaitseb Püha Venemaa ühist spirituaalset ruumi ning kaitseb ka maailma globalismi ja satanismi kätte langenud lääne eest. Järgmiseks lisatakse, et kogu Ukraina ala peab jääma Venemaa vaieldamatusse mõjusfääri.