Veebruaris jäi tarbijahinnaindeks võrreldes jaanuariga samale tasemele, kuid tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 4,2 protsenti.

Jaanuaris oli Eesti aastane inflatsioon 4,7 protsenti. Selle näitajaga oli Eesti Euroopa Liidus teisel kohal.

Mertsina: peapõhjuseks maksutõusud

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles ERR-ile, et aastases võrdluses on hinnatõusu kaks peamist põhjust maksutõusud: käibemaksu ja aktsiisi tõus. Aastases võrdluses tõstis hindu kindlasti ka energiahindade kasv, lisas ta.

Samas prognoosis Mertsina, et juba aprillis ja mais peaks aastases võrdluses inflatsioon kiiremini aeglustuma. "Praegu, märtsikuu seisuga, on veel võib-olla seda vara öelda, aga eks selle (maksutõusude – toim.) mõju siin kindlasti on vähenemas, kui me räägime sellest, kui palju on kaupmehed käibemaksu oma teenustesse või kaupadesse sisse arvestanud. Aga jah, aasta esimestel kuudel ei olnud kohe käibemaksutõus sisse arvestatud," ütles ta.  

"Aprilli hinnakasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks on aastatagune kiirem hinnatõus ehk siis baasefekt, mis tõstis võrdlusbaasi kõrgemale. Ja maikuus, kui lõpeb elektri universaalteenus, siis see peaks tooma energiahindu veel rohkem allapoole," rääkis Mertsina.

Samas võib hinnatõusule hoogu anda nafta maailmaturuhindade kasv, lisas ta ning tunnistas, et siin võib olla roll ka Ukraina rünnakutel Venemaa naftatöötlemistehastele. "Tõepoolest, surve nafta hindadele praegu on üsna suur. Venemaa on jätkuvalt üks olulisemaid naftatootjaid ja mõjutab ka maailmaturul nafta hinda. Nafta hind on sel aastal tasapisi tõusnud ja koos sellega ka autokütuste hinnad näiteks Eestis," rääkis Mertsina.

Aasta kokkuvõttes jääb Eesti tarbijahindade kasv kindlasti kiiremaks, kui see on Lätis ja Leedus, leidis Mertsina.