Reedel alustas valitsus riigieelarve strateegia arutelusid. Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et kõneluste toon neljapäeval selgunud rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist tingitult ei muutunud, sest eelmise aasta lõpus avaldatud Eesti Panga majandusprognoos oli märksa negatiivsem ehk olukord on praegu parem ja lihtsam.

"Järgmisel aastal peaks olema kuni kolmeprotsendiline majanduskasv ehk siis majandusel läheb hästi. Aga see tulu, mis sellest majanduskasvust riigieelarvesse laekub, arvestades neid proportsioone, kui palju on puudu, see miinus, siis ta oluliselt midagi ei paranda," ütles ta.

Läänemetsa sõnul oli reedel arutelu all kaks teemat: kus ja millises ulatuses võiks olla kokkuhoiukohad ning kas on vaja mingeid maksumuudatusi.

"Mina ütlen, et mõlemat on vaja, nii seda kokkuhoiu poolt – ma lihtsalt arvan, et ei pruugi nii suurt tulu tulla, sest ühel hetkel kaotab riik oma funktsioneerimise, kui me kõik kinni paneks – ja teistpidi maksumuudatusi," rääkis siseminister. "Me põgusalt puudutasime ka riigikaitsemaksu ideed, see on see, mida sotsiaaldemokraadid on lauale pannud, et kui me oleme teinud üle poole miljardi kulutusi või suurendanud riigikaitsekulutusi, siis peaks seda ka kuidagi katma."

Ta lisas, et järgmiseks aastaks on täiesti uut maksu keeruline teha, sest seda enam ei jõua ja uue maksu puhul saab rääkida pigem 2026. aastast. Järgmiseks aastaks on kehtestada võimalik neid makse, mis on töös.

2025. aasta riigieelarve tulupool on aga Läänemetsa sõnul paras pähkel ja väljakutse ning hetkel ei ole milleski kokku lepitud ega saa öelda, et plaan oleks olemas.

Küsimusele, millised variandid nende tulude leidmiseks on, vastas Läänemets, et reeglina oleks selleks kas juba olemasoleva maksu muutmine, mida võib-olla veel jõuaks teoreetiliselt teha, või siis väga suur kärpimine.

"Mõlemad on tänase jutuajamise pealt väga keerulised," tõdes ta. "Hetkel ei oska lõplikku vastust öelda, mis saab."

Tsahkna soovib kärpeid

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul on riigieelarve seis läinud kehvemaks ja on selge, et vaja on tõsiseid meetmeid vastu võtta.

"Arvan, et siin tuleb võtta tõsisemalt ette avaliku sektori kulude kärpeteemad ja laiemalt kindlasti tuleb vaadata üle kõik, mis on nulleelarvega seotud, ja mitte ainult ministeeriumid, vaid ka riigi sihtasutused, äriühingud, kõik see tegevus, nii et siin tuleb rohkem kokku tõmmata," lausus ta.

Tsahkna sõnul tuleb vaadata ka tulubaasi poolt, kuid temagi kinnitas, et otsuseid reedel ei tehtud. Pilt pole aga hea ja praegusel moel ei saa edasi minna, mistõttu leiab ta, et valitsus peaks asjad ise korda tegema, mitte ootama, et Eesti riik satub karmide menetluste alla ja mõni euroametnik hakkab ette kirjutama, kui palju tohib õpetajatele palka või pensionäridele pensioni maksta.

Riigil on plaan vaadata üle sihtasutuste tegevuskulud ja tegevuste vajadus.

"Meil on väga palju erinevaid sihtasutusi, mis viivad küll ellu võib-olla õigeid asju, aga nad ei asetse valitsuse eelarve võtmes ministeeriumitega samal pulgal. Ministeeriumites me teeme korraliku reha. Me teeme teenuste kaupa, nulleelarve võtmes käime kõik läbi ja sama tuleb ka teha riigi sihtasutuste ja äriühingutega," lausus ta.

Küsimusele, kas riigi tulud peaksid kasvama nii, nagu riigieelarve strateegias on ette nähtud, vastas Tsahkna, et nii järske liigutusi, nagu veel aasta tagasi plaaniti, ei saa võib-olla teha, sest majandus tuleb jalgele tõsta ja vahepeal on pilt muutunud.

"Majanduse olukord on ju see, kuhu tuleb kõvasti investeerida, sest me peame mõtlema aastaid ette, et meil oleks millegi pealt makse koguda. Kui majandus ei tõuse, siis meil ei ole ka kuskilt midagi võtta. Ehk siis kuskil see tasakaalupunkt tuleb leida, aga eesmärk on ju saavutada see kuskil augustikuuks, nii et me käimegi süsteemselt iga kuu koos, vaatame selle pildile otsa ja liigume jälle kuskile edasi," sõnas välisminister.

Ta lisas, et piir, millest rohkem ei tohiks SKP miinusesse minna, on kolm protsenti, kuid milline siht seatakse, selgubki augustis, kui järgmise aasta eelarve ja riigieelarve strateegia paika pannakse. Samaks ajaks peaks selguma ka see, kas on vaja teha negatiivne lisaeelarve.

Võrklaev: uusi maksumuudatusi ei tule, sest majanduse olukord on hõre

Ka rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul järgmisel aastal uusi makse lisaks juba kavandatud maksudele ja maksutõusudele kavas ei ole.

"Täiendavaid uusi maksumuudatusi 2025. aastaks me ei planeeri, sest majanduse olukord on pigem hõre. Ja me näeme, et lootust on, et see taastuma hakkab, sest palgad tõusevad, intressikulud langevad tänu sellele, et inflatsioon hakkab alla tulema või ongi kõvasti alla tulnud ja ka eksporditurud taastuvad," rääkis Võrklaev.

Nii ei tule Võrklaeva sõnul järgmisel aastal täpsemalt sisustamata niinimetatud riigikaitse- või julgeolekumaksu suurusjärgus umbes 400 miljonit eurot.

Rahandusministri sõnul seisavad arutelud sihtasutuste reformimiseks ees.

"Eelmisel suvel me otsustasime nelja aasta peale 360 miljonit eurot kokkuhoidu teha, et riigi rahalist positsiooni parandada. Sealt on alati jäänud välja sihtasutused. Tõsi on see, et kui me igalt poolt kokku tõmbame, siis tasub meil üle vaadata ka sihtasutuste kulud," ütles Võrklaev.

Kui palju sihtasutuste reformimisest võiks kokkuhoidu tulla, rahandusminister veel öelda ei soovinud.