Haridusministeeriumi töörühma välja pakutud rahastusmudeli järgi saaks Ruhnu saar riigilt kooli ülalpidamiseks raha praegusest 72 protsenti vähem, Vormsi saar 45 protsenti ja Kihnu 6,5 protsenti vähem. Kõigi kolme saare vallavanemad leiavad, et pakutud mudel ei arvesta väikesaarte seadusega ega taga väikesaarte koolide püsimist.

"Raha koomale tõmbamine, raha vähendamine tähendab seda, et me peaksime hakkama üle vaatama õpetajate arvu, peaksime hakkama üle vaatama seda, mis tunde nad annavad. Toetuse vähendamine mõjutaks oluliselt ka  haridussüsteemi kohapeal, võib-olla jääb õpetajaidki vähemaks," lausus Kihnu vallavanem Egon Vohu.

Vohu ütles, et vajadusel prooviks vald leida ise lisaraha, kuid siis tuleks kokku hoida mujalt. Valla kahe miljoni eurose eelarve juures erilisi kokkuhoiukohti aga pole.

Ruhnu vallale annab riik sel aastal haridusraha 163 000 eurot. Uue mudeli järgi oleks see summa 44 500.

"Sisuliselt see tähendab, et me peame kooli kinni panema. Riigil on ju kohustus haridus tagada, et ma ei näe kuidagi, et oleks lihtsam igal hommikul kopteriga neid inimesi mandrile kooli saata ja siis tagasi. Kolmanda klassi õpilast sa ei saada ju internaati ega nädalaks kuskile mandri peale elama. Siin kooli hoidmine on ikkagi kõige odavam lahendus," lausus Ruhnu vallavanem Raimet Figol.

Väikesaarte koolide rahastusmudel on seni lähtunud kooli pidamiseks vajalikust õpetajate koosseisust, mitte pearaha süsteemist nagu mujal. Õpetajate ametikohtade toetuseks eraldatakse ka täiendavat väikesaaretoetust. Saarte hinnangul praegune mudel toimib.

Haridusministeerium teemat kaamera ees kommenteerida ei soovinud, kuid ütles oma kirjalikus vastuses, et väikesaarte koolid on oluline osa Eesti haridusest ja kõnealuse rahastusmudeli puhul oli tegemist vaid algse ettepanekuga. Ministeeriumi sõnul jääb rahastusmudeli arutelu praegu haridusleppest kõrvale, sest vajab põhjalikumaid läbirääkimisi.

Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vald kinnitasid, et on aruteludeks valmis.