Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel rääkis ERR-ile, et elektri kõrget hinda mõjutab palju aspekte.

"Esiteks see, et kui vaadata ilma, siis tuult liiga palju pole, tuulejaamad väga palju ei tooda ja kui võtta seda, et Soome odav elekter baseerub täna peamiselt tuulikutel ja see hind kandub suuresti üle ka Eestisse, siis kuna tuule poolelt on praegu defitsiit, kasutatakse praegu kallimaid energiaallikaid, eelkõige gaasi," selgitas ta.

Soomes maksab elekter praegu siiski tunduvalt vähem kui Eestis: kolmapäeval maksis Nordpooli börsil elekter Eestis keskmiselt 114,02 eurot, Soomes aga 22,45 eurot megavatt-tunnist.

Kisel ütles, et eelmisel aastal oli ka Estlink 2 töös ja seetõttu oli toona võimalik rohkem elektrit siia tuua. Praegu aga Põhjamaade elektrit nii palju kohale ei jõua ja Baltimaades on tuult vähem.

"Nii Leedu kui Eesti tuulikud ei tooda piisavalt palju ja kuna elektrit toodetakse enamasti gaasist Leedus, siis see määrab ka hinna," tõdes ta.

Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu tõi kõrge hinna põhjusena samuti välja nii viimaste nädalate kehvad tuuleolud kui ka Eesti-Soome vahelise elektriühenduse puudumise mööda Estlink 2 merekaablit.

"Päevaseid elektritarbimise tiputundide hindu mõjutavad olulisel määral ka erinevad käimasolevad hooldustööd," lisas ta.

Nõu märkis, et näiteks Rootsi ja Soome vaheline elektri ülekandevõimsus on piiratud kuni 23. juunini ning Olkiluoto 1. tuumareaktori hooldus kestab kuni 16. juunini. Lisaks on kuni 6. juulini hoolduses Eesti Elektrijaama 8. plokk.

"Soome elektri hind on Eestiga võrreldes madalam eelkõige nendel päevadel, kui tuuleolud on Soomes head. Tõenäoliselt näeme Soomes madalamaid hindu ka pärast suuremate hooldustööde lõppemist. Soomes aitavad elektri hinda madalal hoida tuuma- ja tuuleenergia kõrge kättesaadavus," tõdes Nõu.

Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov prognoosis mai keskel, et kui harilikult elektri hind suviti langeb, siis tänavu võib see Baltikumis kahaneda oodatust rohkemgi, sest läheme suvele vastu rekordsuure taastuvenergiatoodangu, stabiilse tarbimise ja Põhjamaade hüdroenergia ühtlase pealevooluga.

Kisel ütles, et selle prognoosi paikapidamatus tulebki tuulevaikusest. Kui ilm läheb tuulisemaks, siis peaksid hinnad kohe langema hakkama ehk kogu suveks ei pruugi kõrge hind püsima jääda.

"Kui vaadata, et meil on kõigis Balti riikides taastuvenergia võimsusi tekkinud viimastel aastatel juurde, siis peaks see tooma oluliselt elektri hinda just suvisel ajal allapoole, kui on tuult ja päikest," kinnitas ta.

Kalvi Nõu märkis, et suurim tõenäosus madalateks või miinushindadeks tekib Balti riikides suvel nädalavahetustel ja ajal, kui lisaks päikesele on ka tuuleolud keskmisest paremad.

"Sellegipoolest ei pääse me Eestis kõrgetest tipuhindadest. Hindade tasandamiseks on elektrisüsteemi vaja juurde oluliselt rohkem paindlikku tootmist, mida hetkel Eestis piisavalt ei ole," lausus Alexela energiakaubanduse juht.