"Et säilitada Kaja [Kallase] valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas, oleks mõistlik, kui kaitseminister võtab vastutuse, nagu täna ka fraktsioonis räägiti," kirjutas Vaga erakonna siselistis.

Vaga väitel leidis ta esimese avaliku Martin Heremi kommentaari 1,6 miljardi vajalikkusest 14. jaanuaril (täpsuse huvides, tegelikult rääkis Salm sellest ERR-ile avalikult juba mullu novembris, kui koos Heremiga Vikerraadio "Välistunni" saates käis - toim.) ja et riigikaitsekomisjonile tutvustati plaani detailselt 9. mail ning Reformierakonna välis- ja kaitse töörühmale 3. juunil.

"Kokkuvõtvalt – vajadus seda arutada valitsuse tasemel on olnud, kuid Salmi ja Heremi väitel pole kaitseminister teadlikult seda valitsusse viinud. Kaja kinnitab, et tema on selle plaani kohta lugenud vaid ajakirjandusest," märkis Vaga.

Vaga sõnul kinnitab Salmi ja Heremi ja veel mitme nimeka kaitseväelase (peab silmas Veiko-Vello Palmi, kes oli Heremi-Salmi favoriit kaitseväe juhataja kohale - toim) järsk lahkumine kaost antud valitsemisalas.

"Ma siiralt loodan, et me saame kollektiivselt aru, et nendega edasine avalik vaidlemine ja laupkokkupõrge tähendab ainult olukorda, kus poliitik vaidleb eksperdiga – üldiselt poliitik jääb sellises avalikus debatis kaotajaks," märkis Vaga ja tõi näiteks EKRE juhi Martin Helme, kes läks enne eelmisi riigikogu valimisi ründama Heremit, mis maksis EKRE-le valimistel valusalt kätte.

Vaga lisas, et 1,6 miljardi plaan ei olnud kellegi isiklik mõttepaber, vaid kaitseekspertide ühistöö ning et selle koostamist on vedanud ka uus kaitseväe juhataja Andrus Merilo.

"Seega Merilo sõjalise nõuandjana räägib seda juttu meile kui poliitikutele edasi ja Venemaa sõjamasin töötab ka täiskäigul edasi. Vajame siin selgeid ja läbimõeldud otsuseid," märkis Vaga.

Reede pärastlõunal ütles Vaga ERR-ile, et tema erakonna siselisti saadetud kirja meediale ei lekitanud.

"Minu eesmärk on see, et Eesti riigikaitse areneks edasi ja need viimasel ajal tekkinud tülid saaksid sellise lahenduse, mis tugevdaks meie riigikaitset, mitte ei nõrgendaks meie riigikaitset."

Vaga sõnul on ta saanud pärast kirja kirjutamist teistest reformierakondlastelt väga positiivset tagasisidet. Ta lisas, et kaitseminister Hanno Pevkuri endaga ei ole ta sel teemal veel otse rääkinud.

Mis saab edasi, Vaga prognoosida ei osanud. Küll aga on Vaga sõnul plaanis teemat arutada järgmisel kolmapäeval riigikogus Reformierakonna fraktsioonis.

Salmi ootamatu tagasiastumine

Kolmapäeva õhtul sai ERR-i portaali kaudu avalikuks, et kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lahkub ametist. Ta andis ka kõikidele väljaannetele mitu pikka intervjuud, kus peamisena koorus välja etteheide poliitikutele, et need pole võtnud tõsiselt tema ja kaitseväe juhataja Martin Heremi soovitust suurendada kaitsekulutusi 1,6 miljardi võrra ja osta eeskätt hädavajalikku laskemoona. Salmi sõnul kohtas ta hoopis riigikogu riigikaitsekomisjonis selle esimehe Kalev Stoicescu (Eesti 200) ja liikme Meelis Kiili (Reformierakond) poolt naeruvääristamist.

Kiili ütles seda kommenteerides, et "pole kunagi Salmi talendist eriti lugu pidanud" ja Stoicescu arvas, et "Salm kukkus läbi, sest ei suutnud adekvaatselt põhjendada 1,6 miljardi vajadust otsustajatele".

Ka peaminister Kaja Kallas tõrjus neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil Salmi kriitikat ja ütles, et temaga pole rahavajadust arutatudki. "Nad (Salm ja Herem - toim) ei ole ametlikult selle ettepanekuga tulnud, et saaks öelda, et keegi oli vastu. Ei olnud. Pole olnud sellist arutelu. Pole olnud," sõnas peaminister.

Ta tõi võrdluseks, et kui eraldada kaitseväele 1,6 miljardit, tuleks näiteks niigi palju vastuseisu tekitanud automaksu tõsta veel viis korda.

Hiljem Delfile antud intervjuus oli Kallas Salmi suhtes veelgi kriitilisem ja ütles, et on kantsleri avaldusest häiritud.

"Mu rind on haavleid täis. Olen kaitsnud igal pool, et neid asju on vaja teha. Lihtsalt sellised süüdistused on alatud," sõnas peaminister.

Viimasel ajal on palju spekuleeritud ka sellest, et kui Kaja Kallas peaks Euroopas saama mõjuka koha, näiteks välisasjade kõrgeima esindaja ametikoha ning Eestist lahkuma, tuleks Reformierakonnale leida uus esimees ja Eestile uus peaminister. Sagedamini on neis aruteludes pakutud Hanno Pevkuri ja kliimaminister Kristjan Michali nime. Kaitseministri kohalt tagasiastumine tähendaks, et Pevkur oleks ka sellest võimalusest väljas.