SALK-i tulud olid mullu 200 000 eurot, millest pea 194 000 eurot tuli annetustest. Ettevõtlustulu oli 6000 eurot, mis saadi konsultatsiooni eest Eestis. Aasta varem oli SALK-i aastane tulu olnud 90 000 eurot.

2023. aastal toetas SALK-i tegevust 321 inimest. Vähem kui 1000-eurosed toetused moodustasid 11,1 protsenti kõigist laekumistest. Suurtoetajate (vähemalt 10 000 eurot) arvele langes 2023. aastal 76 protsenti kõigist laekumistest.

10 000 või enama euroga toetasid eelmisel aastal SALK-i tegevust neli inimest: Taavet Hinrikus, Sten Tamkivi, Markus Villig ja Martin Villig.

Kulud olid SALK-il 190 000 eurot, millest tööjõukulu oli 110 785 eurot. Aruandeaasta tulem oli veidi alla 10 000 euro kasumit. Mullu oli tulemiks 44 318 eurot kahjumit.

Mullune olulisim sündmus oli SALK-i jaoks riigikogu valimised, kus pakuti enda sõnul aktiivset tuge liberaalsete erakondade kampaaniatele nii andmete ja analüüsi kui ka omapoolse kampaaniategevusega. "Kuigi on kahtlemata keeruline anda täpset hinnangut selle, kui suur oli meie roll lõplikus tulemuses, on siiski selge, et meie tegevusmudel toimis ning oli edukas. See andis meile kindluse liikuda edasi oma andme- ning analüüsivõime arendamisega," seisab aruandes.

SALK on tegutsenud seitsmes riigis

Käesoleva aasta kohta märgitakse aruandes, et kuivõrd 2024. aasta saab olema valimiste superaasta nii Euroopas kui üle maailma, siis see mängib SALK-i lähiaja plaanides väga olulist rolli. "Oleme teinud aktiivselt tööd loomaks kontakte väljaspool Eestit ning kavatseme järgmisel aastal testida meie lähenemise ja võimete rakendatavust lisaks Eestile veel vähemalt kolmes Euroopa riigis," seisab aruandes.

"Kindlasti ei saa me väljaspool Eestit olla valimiskampaaniates samavõrd aktiivsed osalised. Samas on ilmne, et probleemid, millega tegelemiseks me nüüd juba kolm aastat tagasi organiseerusime, ei ole kuidagi ainuomased Eestile ning see annab põhjust eeldada, et meie pakutavad võimalused võiks aidata neile lahendusi leida ka mujal," lisab SALK.

SALK-i juhatuse liige Tarmo Jüristo ütles ERR-ile, et seni ollakse üht-teist tehtud seitsmes riigis – mõnes poliitiliste parteidega, mõnes kohalike organisatsioonidega, mis ei pruugi ilmtingimata olla poliitilised.

"Meil ei ole üheski nendest riikidest kontoreid ega inimesi kohapeal, eesmärk on luua sidemeid ja aidata andmeanalüüsi ja mudeldamisega," lausus Jüristo.

Horvaatias ollakse koostööd tehtud organisatsioonidega, mõnes teises riigis, kus regulatsioonid on selles vallas rangemad, näiteks Leedus ja Rumeenias, aga kohalike organisatsioonidega. Slovakkias on koostööd tehtud Avatud Eesti Fondi sealse ekvivalendiga. Tšehhist aga võttis SALK-iga ise ühendust sealne noorte huvide kaitsmise organisatsioon, mis pole poliitiline.

Jüristo sõnul on teistes riikides toimetamine SALK-i jaoks eelkõige aateline, siis eesmärk on ka kulud seal katta, et seda ei peaks tegema Eesti annetajate raha eest.

Jüristo ütles, et SALK-il on praegu kolm palgalist inimest pluss paar abilist ning et rohkemates riikides tegutseda, oleks vaja rohkem inimesi.

"Mullu oli meil aastatulu 200 000, tänavu on 300 000. Tänavu on meil kulud kaetud, aga järgmisel aastal enam mitte. Kui tahad kasvada, siis peavad ka tulud kasvama," lausus ta.