Kuimet andis kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate viimastest julgeolekualastest arengutest Ukrainas

Ta märkis, et Vene Föderatsiooni relvajõud jätkasid käimasoleva nädala jooksul aktiivse lahingutegevusega kogu rinde ulatuses.

Vene relvajõudude fookus on Kuimeti sõnul Donetski piirkonnas. "Vene relvajõudude peamine fookus on praegu selgelt mitte Harkivi, vaid Donetski piirkonnas, kuhu ilmselt on lähinädalatel oodata veel täiendavaid üksuseid, mille tõttu lahingtegevuse intensiivsus võib veelgi tõusta," sõnas ta.

Ta märkis, et kogu rinde ulatuses korraldati keskmiselt 140–150 rünnakut päevas, mis on veidi rohkem kui varasematel nädalatel.

Peamiselt toimusid rünnakud Donetski oblastis Pokrovski, Tšassiv-Jari ja Kurahove suunal.

Kurahove suunal viis Vene Föderatsioon 30. juulil läbi tavapärasest suuremahulisema rünnaku – ühe kuni kahe pataljoni suuruse mehhaniseeritud rünnaku. "Viimane sarnane rünnakukatse toimus 24. juulil. See suures pildis annab laiemalt väga selgelt indikatsiooni, et Vene pealetungikatsete raskuspunkt on selgelt praegu Donetski oblastis," lausus Kuimet.

Kuimet nentis, et kuigi Ukraina relvajõud suutsid eespool mainitud rünnakud peatada, on Venemaa saanud kogu rinde ulatuses juulikuu jooksul vallutada juurde 150–200 ruutkilomeetri ulatuses alasid.

"Kokkuvõttes hoiavad Vene relvajõud rindel praegu endiselt initsiatiivi ja ilmselt võib eeldada, et ka tulevastel nädalatel jätkuvad väikeses mahus väiksed edasiliikumised Vene relvajõude poolt, peamiselt Donetski oblasti suunas," märkis Kuimet.

Kuimet rääkis, et Venemaa korraldas 31. juulil suuremahulise droonirünnaku Ukraina vastu, rünnates 89 drooniga erisuguseid sihtmärke Ukraina territooriumil. Rünnaku põhisuunaks oli Kiievi piirkond ning droonid lasti välja Jeiski, Seštša, Kurski ja Primorsko-Ahtarski poolt. Ukraina relvajõud suutsid edukalt alla tulistada kõik 89 drooni, mistõttu ei avaldanud rünnak märkimisväärset mõju Ukrainale.

"Perspektiivi mõttes – kuigi Ukraina on kõikidel viimastel kuudel ja nädalatel olnud suhteliselt pideva, intensiivse droonirünnakute ja aeg-ajalt üsna mahukate ballistiliste rakettide rünnakute all, siis sellises mahus droonirünnak viidi viimati läbi 1. jaanuaril, kui Ukraina pihta tulistati välja 90 erinevat Shahed-tüüpi drooni," lisas Kuimet.

Ta märkis, et ka tol korral lasti alla kõik droonid, kuid rünnakule eelnes ning järgnes suuremahuline raketirünnak kauglennuväe poolt, kus tabamusi said üle riigi elektri-, sadama- ja raudteetaristu objektid, sõjaväe lennuväljad ning relva- ja moonalaod.

Vene Föderatsiooni kauglennuväe rünnakut 31. juuli droonirünnakule ei eelnenud ega järgnenud. "Miks täpselt – on keeruline öelda," lisas Kuimet.

Ta rääkis, et seevastu on Ukraina relvajõud teinud viimaste nädalate jooksul droonirünnakuid Venemaa lennuväljadele, sealhulgas Olenegorski kauglennuväljale, mis võis ära hoida suurema kauglennuväe rünnaku Ukraina vastu.