Pea 90 miljoni euro suurusest esimese poolaasta kahjumist teatanud Air Baltic kasutab üsna vanaaegset rahvusliku lennukompanii mudelit, mis nõuab palju investeeringuid ja kasumilubadus jääb pigem kaugesse tulevikku, ütles Peterson.

"See ärimudel minu arvates ei ole õige, selline vanaaegne rahvusliku lennukompanii ärimudel, mis sellises mastaabis ei tasu ennast ära. Nagu meil oli Estonian Air, et püüti hästi laiaks vedada, et kui mastaabi efekt tekib, siis võib kasumit teenida Aga selleks läheb tükk aega ja selleks peab hästi palju investeerima. Põhimõtteliselt ei ole see kasumi projekt, vastukaaluks lätlastel on see argument, mis Eestiski võiks olla, et muidu sa siit maanurgast kuidagi välja ei saaks lennata," lausus Peterson.

Rahaliselt, nagu näitas ka kõrge intressiga võlakirjamissioon, on Air Balticul aga kehvad lood, märkis Peterson, kes on olnud Estonian Airi ja lennuameti juht.

"Kõige suurem negatiivne signaal tegelikult oli see, et nad said turu pealt laenu ainult 14,5-protsendise intressiga, mis on ikka kohutav tänapäeval. Põhimõtteliselt see näitab, et see on rahalises mõttes lihtsalt mingi püramiidiskeem, et mingil hetkel see lihtsalt peab kokku kukkuma," lausus Peterson.

Petersoni sõnul muudaks ta Läti valitsuse asemel Air Balticu ärimudelit.

"See (juriidiline) keha tuleb asendada teisega. Estonian Airiga tehti ka natuke niimoodi, kui ei saadud (Euroopa Komisjonilt) riigiabiluba, mille lätlased said. Aga Air Balticut tuleks koomale tõmmata. Ma ei ole riigikapitalismi pooldaja, et riik peaks kuskil omanik olema, aga lennuühendustega on see, et sa pead peale maksma, kui sa tahaks 10 korda päevas Euroopasse lennata. Minu hinnangul peaks Eesti riik peale maksma mingi 30-40-50 miljonit eurot aastas. Aga sellisel kujul mina soovitaks (Air Balticu) küll ära lõpetada, vaatamata, et ka Eesti reisijad saavad kasu sellest," lausus Peterson, lisades, et Air Baltic on ärilises mõttes selline sasipundar, et ka selle lõpetamine saab olema keeruline.

Lennundusekspert Sven Kukemelk ütles ERR-ile, et vaatamata suurele kahjumile on Air Baltic Läti riigile siiski kasumlik projekt, sest turismi ja töökohtadega kaetakse kahjum mitmekordselt.

Petersoni sõnul võib tuua võrdluse plaanitava Rail Balticuga.

"Me saame sotsiaalmajanduslikke arvutusi teha ja see on õige, et majanduse areng sõltub väga palju sellest, aga need on kõik tulevikku suunatud arvutused – me ei tea, kuidas majandusel üldse läheb ja ja kui palju reisijaid tuleb ja ostuvõimest oleneb väga palju. Nii et see on kõik õunte pealt vaatamine. Aga jämedalt öeldes – kui nad said ainult 14,5-protsendise intressiga laenu turult, siis see näitab seda, et sisuliselt on juba lõpp lähedal," lausus Peterson.

Palmer: Air Balticut on mõjutanud välised asjaolud

Estonian Airi ja Nordica endine juht Jan Palmer ütles ERR-ile, et esimese poolaasta tulemus oli Air Balticul kindlasti halb, kuid seda mõjutasid ka paljud välised asjaolud: probleemid mootorite tarnega, taastumine pandeemiast ja sõda Ukrainas. Potentsiaal, et Air Baltic saaks lennuettevõttena hakkama, pole kuhugi kadunud, lisas ta.

"Lennuettevõttena on nad teinud head tööd, aga neid on mõjutanud need välised asjaolud. Ja kui sul paljud lennukid ei saa sõita mootoriprobleemide tõttu – üks asi on paranduskulud, mille võib katta kindlustus, aga käibe kaotamine oleks suur probleem iga lennuettevõtte jaoks," lausus Palmer.

Palmer sõnul võib Läti valitsus ikkagi leida, et rahvusliku lennufirma pidamine on tasuv tegevus.

"Selle taga võivad olla sotsiaalmajanduslikud arvutused – kui see on Läti jaoks seda väärt ja valitsusel on soov seda toetada, sest ühendused tagavad selle, et see on hea äritegevusele ja turismile, siis sellest perspektiivist võib see olla mõttekas," lausus ta.