Zuckerberg saatis USA esindajatekoja justiitskomisjonile kirja. Zuckerberg kirjeldas siis, kuidas administratsiooni ametnikud avaldasid tema ettevõttele survet, et Meta tsenseeriks teatud postitusi, mis on seotud pandeemiaga. 

"Usun, et valitsuse surve oli vale ja ma kahetsen, et me ei võtnud rohkem selle vastu sõna," kirjutas Zuckerberg. 

Facebooki asutaja märkis, et president Joe Bideni administratsioon avaldas 2021. aastal "meie meeskondadele kuude jooksul korduvalt survet, et tsenseeriksime teatud COVID-19 puudutavat sisu, sealhulgas huumorit ja satiiri".

"Mul on kindel tunnetus, et me ei tohiks oma sisustandardeid kahjustada mis tahes administratsiooni surve tõttu kummaski suunas – ja oleme valmis selle tagasi lükkama, kui midagi sellist peaks korduma."

Valge Maja tegi seejärel avalduse, milles kaitses administratsiooni poliitikat. 

"Surmava pandeemiaga silmitsi seistes julgustas see administratsioon võtma kasutusele vastutustundlikke meetmeid rahvatervise kaitsmiseks. Meie seisukoht on olnud selge: me usume, et tehnoloogiafirmad peaksid võtma arvesse mõju, mida nende tegevus avaldab Ameerika inimestele, tehes samal ajal esitatava informatsiooni osas sõltumatuid valikuid," teatas Valge Maja. 

Zuckerbergi kiri on seotud juba aastaid levinud väidetega, et USA tehnoloogiahiiglased suruvad alla konservatiivide hääli.

Eriti tuliseks läks olukord pandeemia ajal. Koroonaviiruse puhang tõigi kaasa valeinformatsiooni ja see raskendas pandeemia piiramise võimalusi. Samas kriitikud leidsid, et valeinformatsiooni vastu suunatud võitlusel mindi liiga hoogu ning see seadis ohtu sõnavabaduse. Asja hakkas uurima veel ka vabariiklaste kontrollitud esindajatekoda.

Vabariiklaste ja sotsiaalmeediahiiglaste vastasseis võttis uue pöörde aga 2022. aasta lõpus, kui miljardär Elon Musk ostis Twitteri.

Seejärel hakkasid Twitteris ilma tegema parempoolsed aktivistid, vasakpoolsed aktivistid leiavad nüüd samas, et Twitteris levib valeinformatsioon. Samas pole ka vasakpoolsed aktivistid Twitterit maha jätnud, Muski kontrollitud platvormist on saanud kultuurisõdade lahinguväli ja platvormi kasutajate arv kasvab. 

Zuckerberg ise muudab nüüd oma kuvandit, ta käib surfamas ja tegeleb võitluskunstidega. Ta väidab nüüd, et tahab poliitilistes küsimustes jääda neutraalseks. 

Samuti avaldas Zuckerberg veel kahetsust, et Facebook otsustas piirata ajalehe New York Posti artiklite jagamist enne 2020. aasta presidendivalimisi. Leht kirjeldas artiklites Hunter Bideni kirjavahetust. Zuckerbergi sõnul käskis FBI toona Facebooki töötajatel olla ettevaatlik Vene propaganda suhtes ja Facebook allus.

Tema sõnul on nüüd selgeks tehtud, et tegemist polnud Vene desinformatsiooniga ja tagantjärele vaadates poleks firma pidanud piirama artiklite jagamist. Facebooki otsusel võis olla mõju 2020. aasta presidendivalimiste tulemusele.