Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa sõnul ei maksa Eesti maksumaksjad meretuuleparkidele plaanitava toetuskeemiga välismaale eksporditava elektri eest.

"Kui võtame nüüd praktilise olukorra, et meil on meretuulepark, mille võimsus on neli teravatt-tundi, siis selle nii-öelda esile kutsumiseks riik teeb vähempakkumise ja kahele teravatt-tunnile maksab toetust – selles mõttes 50 protsendile selle pargi toodangust, mida siis tarbitakse ka arvestuslikult Eestis ja nii-öelda ülejäänu eksporditakse. Selle eest siis Eesti ettevõtted ja Eesti maksumaksja ei maksa," rääkis Kasemets teisipäeval raadiosaates "Reporteritund".

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles aga augustis raadiosaates "Uudis+", et riigiabi toetusskeem, mis on üles ehitatud ainult siseriiklikule tarbimisele, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega.

"Kas selliseid skeeme on teised riigid rakendanud? Jah, nad on. Kas nad on selle jaoks küsinud Euroopa Komisjonilt riigiabi luba? Jah, nad on. Ja alates Ukraina sõja algusest ja väga keerulisest geopoliitilisest olukorrast oleme me need riigiabi load ja selle menetlemise komisjoni poolt väga kiireks teinud. Nii et enam ei pea ootama aastaid ja konsulteerima meiega pikka aega, vaid me anname need load väga kiiresti. Aga üks oluline tingimus on Euroopas – kõik liikmesriigid võidavad ja meie tarbijad võidavad, kui turg ei ole rahvuslik turg, vaid elekter on kaup, mis ületab riigipiire Euroopa Liidu sees ja on ühtse turuga piiratud," rääkis Simson.

Simson rõhutas, et ükski toetusskeem ei saa olla ainult Eesti tarbimisele üles ehitatud.

"Mul on hea näide, näiteks Hispaaniast, kus pandi kaks aastat tagasi väga tugev riigiabi oma elektritootjatele peale. 10 protsenti oma toodangust müüb Hispaania ka Prantsusmaale. Toetati kõiki. Nii et lõpuks said ka Prantsuse tarbijad Hispaania maksumaksja toetusskeemist kasu. Aga see ei vääranud Hispaania valitsuse otsust, et elektri tootmine vajab keerulistel aegadel tuge," sõnas Simson.

Kasemets ütles aga, et Eesti ei plaani toetada siseriikliku tarbimist.

"Me ei ole mitte kunagi rääkinud sellest, et toetame sisetarbimist. Loomulikult sisetarbimist Euroopa Liidu konkurentsireeglite järgi ei ole võimalik toetada. Millest meie oleme algusest peale rääkinud, on see, et piirame selle toetusskeemi sisetarbimise mahuga ja ei ole vahet tehniliselt, kas seda energiat sellel konkreetsel tunnil tarbitakse Lätis, Leedus, Soomes, Eestis. Meie rääkisime sellest mahust. Ükski Euroopa Liidu reegel ega ka riigiabi reeglid ei ütle, et kinni tuleb maksta 100 protsenti mingi tootmisvõimsuse rajamise kuludest," rääkis Kasemets.

Aasta alguses plaanis riik teha kahesuunalise hinnavahelepinguga vähempakkumised meretuuleparkidele ja maismaatuuleparkidele, kummalegi nelja teravatt-tunni ulatuses. Kliimaseaduse eelnõus on aga kirjas, et meretuuleparkidele on plaanis teha toetus vaid kahe teravatt-tunni ulatuses.

Muutuse tagamaid selgitas Kasemets teisipäeval samas raadiosaates. Eesti Ekspressis ilmunud artiklis kõlab aga väide, et muutuse toetusskeemis tingis eitav vastus riigiabi loa taotlusele Euroopa Komisjonist.

"Kliimaministeerium küsiski riigiabi luba. Ja sai Brüsselist eitava vastuse. Euroopa Liit on ühisturg, kus kehtivad kaupadele ja teenustele üle liidu samad toetamise reeglid. Üle jäi vähempakkumise mahtu kokku tõmmata," kirjutas Ekspress kolmapäeval.

ERR küsis kliimaministeeriumist, kas ministeerium küsis Euroopa Komisjonist riigiabi luba, kuid sealt tuli eitav vastus ning et kas vastab tõele Ekspressis kõlanud väide, et meretuuleparkide nelja teravatt-tunni langetamise taga oli hoopis Euroopa Komisjoni nõue? Ministeerium vastas mõlemale küsimusele lühidalt – ei.

Ossinovski: ütlesin ministeeriumile, et selline taotlus ei lähe Euroopa Komisjonist läbi

SDE aseesimees Jevgeni Ossinovski rääkis, et hoiatas juba varasemalt, et EL-ilt küsitud riigiabi loa taotlus ei lähe läbi ning et Eesti on kaotanud taastuvenergia võimsuste arendamisel palju aega.

"Pean kahetsusega tunnistama, et ütlesin Keit Kasemetsale ja teistele valitsuse liikmetele tollal, et see ei lähe Euroopa Komisjonist läbi ja kui me tahame saada riigiabi luba võimalikult ruttu, siis teeme ta identse mõne teise riigiga, kes on juba loa saanud. See on ju tugevalt reguleeritud valdkond Euroopa Liidus, ärme hakka ise leiutama uut skeemi," rääkis Ossinovski saates "Otse uudistemajast."

Ossinovski sõnul on ka vaieldav, kas maismaatuulepargid hakkavad aastaks 2030 elektrit tootma. "Üks on projektide realiseerimise kiirus. Me teame, et sellesse on palju pandud energiat, et maismaatuuleparke oleks võimalik kiiremini teha. Aga kui me vaatame tulemusi, siis tänase seisuga on vaieldav, kas tegelikult aastaks 2030 nad tootma hakkavad."

Saatejuht märkis, et ärihuvid on nii suured, et konkureerivad arendajad loobivad üksteisele kaikaid kodaratesse.

"Selge on see, et me peame avalikust huvist lähtuvalt suutma hinnata, kas tegelikult on võimalik neid planeeringuid kõiki realiseerida, sest maismaatuuleparkide kõige suurem probleem on see, et nad on eraldiseisvad, kõik väiksed, neid planeeringuid on hästi palju, mida on korraga vaja realiseerida," ütles Ossinovski.

"Teiselt poolt on küsimus selles, mis on tegelikult faktiküsimus, seda ma olen palunud modelleerida ka Kasemetsa meeskonnal ja seda nad on ka teinud. Sellest tulenevalt nad on ise teinud selle ettepaneku, et meretuuleparke ka selles toetusskeemis toetada," sõnas Ossinosvki.

Ossinovski rääkis, et taastuvenergia tasu kaudu tarbija ise põhimõtteliselt vähendab elektrihinda. "Me maksame küll selleks, et need võimsused tekiksid, aga kui nad tekivad, siis nende tulemus on vähendada elektrihinda. Kui meil päikselistel tundidel päikeseenergiaga see toetuse maht on umbes 10 miljonit eurot aastas, mida me päikeseenergiatootjatele maksame – me saame selle tulemusena päikselistel tundidel nullhinnaga või miinushinnaga elektrit. Ühiskond võidab sellest rohkem."

Saatejuht täheldas, et maksumaksjad hakkavad tulevikus maksma selle eest, sest tuleb taastuvenergiale tuleb hinnapõrand ja -lagi.

"Sellepärast see ongi minu jaoks puhas arvutuslik küsimus," vastas Ossinovski. "On öeldud, et meretuulepargid tulevad palju kallimad kui meretuulepargi arendajad ütlevad. Võib-olla tulevad, ma ei tea seda. Aga teeme selle vähempakkumise ära. Kui see hind ei ole meile vastuvõetav, see on väga kallis, ei ole võitu tarbijal, siis loomulikult ebamõistlikku asja ei ole mõtet teha. Aga täna oleme olukorras, kus meil ei ole seadust, meil ei ole sellele skeemile saadud riigiabi luba ja siis me teoretiseerime selle üle, et kas tuleb see vähempakkumise hind selline või tollane."

Ossinovski: riik kaotab aega ja oluline on edasi liikuda

Ossinovski sõnul kaotab riik aega ning oluline on edasi liikuda ja konkursid ära teha. "Me tegelikult kaotame meeletult aega ja kogu selle aja me maksamegi 250 ja 300 eurot megavatt-tunni eest. Sellepärast et me peame oma Narva katlad panema töösse. Kui päikest pole, siis meil tegelikult peale põlevkivi muud energiatootmist polegi."

"Kui me reaalselt näeme, et need planeeringud, mida maismaatuuleparkide arendajad ütlevad, et nad on võimelised aastaks 2030 realiseerima, et nad on selles etapis, et neid pole võimalik realiseerida, siis loomulikult on selge, et siis tuleb ka energiaportfelli, mida me püüame hankida, vastavalt korrigeerida," sõnas Ossinovski.

"Tänase seisuga opereerime natuke udus – seadust meil pole, konkurssi meil ei toimu ja siis ühed ütlevad, et ei ole üldse meretuult vaja, maismaa katab kõik ära, ja teised ütlevad, et maismaa pole kuskile edasi liikunud, sellepärast et kõik planeeringud seisavad," ütles ta.

Saatejuht märkis, et riik ei ole saanud hakkama juhitavate võimsuste loomisega ja selle peavad maksumaksjad kinni maksma.

"Ühte pidi kinni, aga teisipidi – me vähendame iseenda hinda," vastas Ossinovski. "Need võimalikud alternatiivid sellele, et me mingit asja toetame, on tegelikult kallim elekter, mida me oleme näinud nendel aegadel, kui meil ei ole olnud taastuvenergiat."

Ossinovski sõnul on riik kaotanud väga palju aega taastuvenergia võimsuste arendamisel. "Kui te soovite, et mina hakkaksin Eesti energiapoliitika eduloo kaitsjaks, siis ma ei hakka selleks. Me oleme aastast 2010 kaotanud väga palju aega taastuvenergia võimsuste arendamisel. Me ei ole tegelikult adekvaatset pikaajalist plaani õigel ajal paika pannud ja väga vabandan – ka nüüd viimased kaks aastat, kui sellest on väga palju räägitud, siis tehtud on maru vähe."

"Ainus suur hüpe Eesti taastuvenergia arendamises ongi olnud see, mida tollal ei prognoositud – päikesejaamade suur võidukäik selle toetusega, mis ajutiselt kehtis, tulenevalt sellest, et tehnoloogia hind läks väga kiiresti väga alla. Seal me tõesti oleme teinud sellise hüppe, et me suvel katame oma tarbimise ära. Aga igal pool mujal on rohkem juttu kui tulemust," ütles Ossinovski.