FT: EL ei loobu 2035. aastaks seatud bensiinimootoriga uute autode müügikeelust
Euroopa Liit ei kavatse loobuda 2035. aastaks seatud tähtajast keelata sellest alates sisepõlemismootoriga uute autode müük, kirjutas ajaleht Financial Times EL-i sisedokumendile tuginedes.
Euroopa Komisjoni uuele kliimavolinikule Wopke Hoekstrale koostatud memos kaitstakse plaani, mis on autotööstuse tugeva surve all neid eeskirju leevendada, edastas Financial Times (FT). Novembris Euroopa Parlamendis toimuvaks kuulamiseks koostatud vastustes öeldakse, et EL "ei saa ega tohiks tagasi võtta" oma plaani keelata uute fossiilkütustel töötavate uute autode müük 2035. aastal.
2021. aastal välja kuulutatud plaan on sattunud Euroopa autotootjate kriitika alla, kuna nad on hädas elektrisõidukite müügi languse ja Hiina tootjate tiheda konkurentsiga.
Kõik Euroopa suuremad autotootjad, välja arvatud Renault, on sel aastal andnud kasumihoiatuse. Autotootja Volkswagen, mis on Saksamaa suurim erasektori tööandja, kaalub esimest korda oma 87-aastase ajaloo jooksul Saksamaal tehaste sulgemist, teatas ettevõte septembris.
Euroopa Autotootjate Liit (ACEA) on samuti hoiatanud, et kui järgmisel aastal jõustuvad rangemad eeskirjad, mille eesmärk on vähendada autode heitkoguseid Euroopas 2021. aasta tasemega võrreldes 15 protsenti, ähvardab sektorit miljonite eurode ulatuses trahve.
Itaalia on kutsunud Euroopa Komisjoni üles keeldu tagasi lükkama, Prantsusmaa taotleb selle kohaldamisel suuremat paindlikkust, samas kui Saksamaa koalitsioonivalitsus pooldab sisepõlemismootorite säilitamist autodele, mis töötavad alternatiivsetel keskkonnasõbralikel kütustel.
Itaalia tööstusminister Adolfo Urso hoiatas septembris, et 2035. aasta sisepõlemismootorite keeld ähvardab Euroopa autotootmist kriisiga.
Hoekstra jaoks koostatud dokumendis väidetakse aga, et uued reeglid loovad investorite ja tootjate jaoks etteaimatavuse ning on olulised, et EL saavutaks CO₂ heitkoguste vähendamise eesmärgid ja tugevdaks EL-i autotööstuse konkurentsivõimet.
Keskkonnaorganisatsioonide ühenduse Transport & Environment direktor Julia Poliscanova juhtis tähelepanu sellele, et keelust loobumisel kaoksid stiimulid akutehaste ehitamiseks. "Selle õõnestamise asemel peaksid autotootjad keskenduma sellele, kuidas Euroopa saab aidata luua konkurentsivõimelist elektrisõidukite tööstust, näiteks EL-i akufond, ja poliitikatele, mis premeerivad puhast kohalikku tootmist," ütles ta.
Austria kliima- ja energiaminister Leonore Gewessler ütles Financial Timesile, et autotööstuse tulevik on elektriline. Ta ütles, et Euroopa ei saa endale lubada moodsast tehnoloogiast mahajäämist, nagu see oli nutitelefonide puhul, kus hoolimata sellest, et Soome ettevõte Nokia oli kunagi mobiiltelefonide tootmises juhtiv ettevõte maailmas, said nutitelefonide tootmises liidriteks Euroopa-välised ettevõtted.
Surve reeglite paindlikumaks muutmiseks tuleb keset laiemat muret seoses EL-i ambitsioonika roheleppe kliimaseaduse rakendamisega, mille eesmärk on sundida blokki vähendama heitkoguseid 2030. aastaks 55 protsenti ja jõudma 2050. aastaks nullini, märkis FT. Oktoobri alguses teatas Euroopa Komisjon, et kavatseb nii kaubanduspartnerite kui ka EL-i valitsuste survel laialt vaidlustatud metsaraadamise seadust aasta võrra edasi lükata.
Üks kõrge EL-i diplomaat ütles lehele, et blokk peab pidama ausaid arutelusid riikide suutlikkuse üle saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgid.
FT prognoosib, et sisepõlemismootorite keeld saab eeldatavasti üheks kõige enam tähelepanu pälvivaks teemaks Euroopa Parlamendis toimuvatel Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide kuulamistel.
Toimetaja: Mait Ots