Euroopa Liidu tasemel saavutatud kokkulepe peaks sisuliselt tähendama sisepõlemismootoritega sõiduautode tootmise lõppu aastast 2035. Aga kas ikka tähendab? Selle kohta on omajagu erinevaid tõlgendusi.

Selge on see, et 2035. aastast alates toodetud autod bensiini või diislikütuse peal sõita ei tohi. Aga tohivad e-kütustega, mis praegu veel sisuliselt eksisteerivad ainult paberil, sest mõõdetavaid tootmismahte ei ole.

Aga teoorias on need kütused, mille tootmiseks võetakse atmosfäärist ära sama palju CO2-te kui nad sinna paiskavad. Ehk nende summutitest väljub heitgaase, kuid sama kogus on enne atmosfäärist eemaldatud. E-kütuse tootjaid koondava Efuel Alliance'i tegevjuhi Ralf Diemeri sõnul asendavad nad ideaalselt senised fossiilsed kütused.

"Ideaalis läheb tootmiseks vaja taastuvenergiat ja vett. Neist teeme elektrolüüsi abil vesiniku, millele tuleb lisada ükskõik millist päritolu CO2-te. Ja siis saab teha põhimõtteliselt kõiki fossiilsete kütuste sarnaseid tooteid nagu bensiin, diisel jne," selgitas Diemer.

Ehk neid saaks panna autodesse ka praegu, sest põlemisomadused on samad. Ning vastupidi e-kütustel sõitvasse autosse saaks panna fossilseid. Ent 2035. aastast tohivad uued autod sõita vaid e-kütustega. Euroopa Komisjoni kõneisiku Tim McPhie sõnul peaks need autod ise tuvastama, et lisatud vedelik pole e-kütus ning ei tohiks käivituda.

"Loome uue autode kategooria, mis saavad sõita ainult e-kütustega. Täna saab sisepõlemismootor sõita e-kütustel, bensiinil ja diisilil. Aga me tahame vältida olukorda, et see oleks auk seaduses 2035. aastast edasi. Oluline on tööstusel liikuda edasi ja see võimalikuks teha luues sõiduki, mis saab sisse võtta ainult e-kütuseid," selgitas McPhie.

Kuidas see välja nägema peaks, ei ole Euroopa Komisjon ette kirjutanud. Räägitud on näiteks sellest, et kütusepaaki lisatakse andurid ning auto elektroonika ei võimalda edasi sõita. McPhie sõnul ongi tööstusel siin vabad käed, ent e-kütuste erand ei tähenda, et huvilised on leidnud kokkuleppes tagaukse.