"On vaja üle vaadata EL-i strateegia Süüria suunal, teha koostööd kõigi osapooltega, et luua tingimused, et Süüria põgenikud saaksid vabatahtlikul, turvalisel viisil naasta oma kodumaale," ütles teisipäeval Itaalia peaminister Giorgia Meloni.  

Suurem osa Süüriast on praegu diktaator Bashar al-Assadi kontrolli. 2011. aastal puhkes riigis kodusõda, kuid Assadi režiim jäi tänu Iraani ja Venemaa toetusele püsima. 

Assad ise on kasutanud oma vastaste vastu keemiarelva, EL katkestas riigiga sidemed juba 2011. aastal. Kodusõda on hakanud aga vaibuma ning paistab, et Assad jätkab lähiajal Süüria valitsemist. 

Kaks asjaga kursis olevat EL-i diplomaati ütlesid veebiväljaandele Politico, et Meloni kavatseb neljapäeval toimuval tippkohtumisel võtta teemaks ka suhted Damaskusega. Selline tõuge normaliseerida suhteid Süüriaga tuleb pärast juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimisi, toona olid edukamad paremerakonnad. 

Parempopulistid suurendavad samal ajal ka Prantsusmaal ning Saksamaal oma toetust, Meloni parteid peetakse samuti parempopulistlikuks. Ka mitmes teises liikmesriigis on parempopulistid juba valitsuses, näiteks Hollandis mängib esimest viiulit Geert Wildersi juhitud erakond. 

Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ajavad nüüd veel iseseisvat migratsioonipoliitikat, nende hulgas on Saksamaa, mis teostab oma maismaapiiridel kontrolli. Prantsusmaa uus peaminister Michel Barnier on aga öelnud, et EL-i väljasaatmisega seotud eeskirjad tuleks üle vaadata. 

Assad ise tahab välja murda rahvusvahelisest isolatsioonist ning kutsub põgenenud süürlasi kodumaale tagasi. ÜRO 2021. aastast pärit andmetel saabus 10 aasta jooksul Euroopasse üle miljoni Süüria pagulase ja varjupaigataotleja. 

Juba juulis kutsusid seitse EL-i riiki  (Austria, Itaalia, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Kreeka, Horvaatia ja Küpros) EL-i välispoliitika juhti üles vaatama bloki strateegiat Süüria suunal. Samas näiteks Holland pole valmis toetama sellist plaani, kuna Amsterdam ei pea Süüriat turvaliseks riigiks.