Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder kutsub riigikogu esimeest Lauri Hussarit üles kokku kutsuma parlamendi vanematekogu, et leppida kokku järgmised sammud agressorriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõiguse küsimuses. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul tuleks valimisõigus ära võtta kõigilt Vene kodanikelt, lojaalsuskontrolli idee on tema sõnul mõistlik.

"Reede hommikul Rahvusringhäälingus ilmunud uudis, et Lauri Läänemets on valmis piirama agressorriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõigust Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, on kardinaalne pööre sotsiaaldemokraatide senises eitavas seisukohas. Varasemalt on sotsiaaldemokraadid välistanud hääleõiguse äravõtmise seadusemuudatusega ning öelnud, et see vajab kindlasti põhiseaduse muutmist, milleks nad valmis pole olnud. Praegune kannapööre erakonna seisukohas annab lootust, et nad on valmis sel teemal kaasa mõtlema," teatas Isamaa pressiteates.

"Sotside kannapöörde tõttu teeb Isamaa riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda viivitamata kokku vanematekogu, et parlamendi juhatus ja fraktsioonide esindajad saaksid üheskoos arutada, kuidas agressorriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel edasi liikuda," seisis pressiteates vee.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et siinjuures tuleb silmas pidada, et kõige kindlam ja vettpidavam lahendus hääleõiguse küsimusele on ikkagi põhiseaduse muutmine. "Meie hinnangul oleks mõistlik esimesel võimalusel korraldada 28 riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu esimene lugemine, sest põhiseaduse järgi peab esimest ja teist lugemist lahutama vähemalt kolm kuud, mille jooksul suudaksime leida konsensuse teksti täpses sõnastuses," ütles Seeder.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on tal positiivne näha, et sotsiaaldemokraadid on retoorikas oma algsest jäigast positsioonist asunud taganema.

"Mis puudutab valimisõiguse äravõtmist, siis ma olen seda meelt, et seda tuleks teha ikkagi Vene Föderatsiooni kodanike puhul läbivalt. Vene Föderatsiooni kodanikud on Vene Föderatsiooni põhiseaduse järgi oma lojaalsust
deklareerinud Vene föderatsioonile ja see on see koht," ütles Reinsalu.

Rääkides Lauri Läänemetsa ettepanekutest nõuda välismaa kodanikelt lojaalsusdeklaratsiooni, mõistes hukka Venemaa agressioonisõja Ukrainas ja tunnustades Eesti riiklikku iseseisvust, ütles Reinsalu, et see mõte tuleks realiseerida.

"See on mõte, mis on enesestmõistetavalt mõistlik realiseerida, nii nagu seda ka teised Balti riigid teevad nii isikute riiki sisenemisel kui ka isikute riigis viibimise õiguslikku staatust pikendades," rääkis Reinsalu.

"Ma tegin sellekohase ettepaneku juba 2022. aasta sügisel, mis puudutas lojaalsusdeklaratsiooni sisseseadmist. Sellele vastas toonane siseminister Lauri Läänemets ka valitsuse pressikonverentsil, et ta ei saa aru, mis probleemi meelsuskontrolliga lahendatakse," lausus Reinsalu.

"See oli tema toonane hinnang. Kui ta nüüd sellest toonasest hinnangust on ka avalikkuse survel taganenud, siis ma arvan, et see taganemine on asjakohane ja see teenib Eesti Vabariigi julgeolekuhuve tulevikku vaadates," lisas Reinsalu.

"Ma loodan, et ka praegune Sotsiaaldemokraatide nii-öelda omapoolne käik on signaal sellest avatusest, et nad on valmis saavutama poliitilise sisulise kvaliteediga kokkuleppe, mitte lihtsalt soov taktikaliselt venitada ja püüda aega võita," sõnas Reinsalu.

Eesti 200: tuleb muuta põhiseadust

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) ütles, et Vene kodanikelt valimisõiguse ära võtmiseks tuleb muuta põhiseadust.

"See, mis härra Läänemets välja käis ei ole piisav, sellega me olukorda ei lahenda ja ei vasta ühiskondlikule ootusele. Praegusel hetkel tuleks muuta põhiseadust nii, et me seal sätestame, kes saavad valida Eesti kohalikel valimistel - need oleksid Eesti, Euroopa Liidu kodanikud, Euroopa Liidu majandustsooni kodanikud, NATO riikide kodanikud ja Šveitsi kodanikud," lausus Terras.

Terrase sõnul jõuaks põhiseadust muuta ka järgmistel valimisteks. "Järgmisteks valimisteks on seda võimalik teha, seda arutati ka põhiseaduskomisjoni avalikul istungil teisipäeval. Ajaliselt on see tehtav. Praegu, mille taga see on, on poliitiline tahe. Neli erakonda on enda toetust avaldanud sellele mõttele, Sotsiaaldemokraadid veel hetkel arutavad seda. Aga ma olen aru saanud, et ka Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni sees on inimesi, kes toetavad põhiseaduse muutmist ja selle probleemi päriselt lahendamist," ütles Terras.

Terras ütles, et kui umbes 130 000 inimest kohalikel valimistel enam valida ei saa, siis on nad kõik oodatud taotlema Eesti kodakondsust ja läbima keeleeksami.

Lahendamist vajab tema sõnul olukord, kus Vene Föderatsioon ei võimalda Vene kodakondsusega inimesel kodakondsusest loobumist.

"Kui me liigume edasi põhiseaduse muutmisega tuleks adresseerida seda küsimust, et Eesti riik ei nõuaks Venemaalt ametlikku kirja selles osas, et nad on. loobunud enda kodanikust, enne seda, kui on võimalik inimesel kätte saada Eesti kodakondsus. Seda peaksime leevendama. Sarnaselt on käitutud Nõukogude Liidust põgenenud inimestega. Kui nad põgenesid Rootsi, siis Nõukogude kodakondsus jäi neile alles, aga Rootsi riigil sel hetkel oli sellest suva ja nad võeti ikkagi Rootsi kodanikeks vastu. Sarnase mudeli alusel saab käituda ka praegu Venemaaga," rääkis Terras.

Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul ei ole võimalik lahendada Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse teemat teisiti, kui muutes põhiseadust ja kõik muud lahendused on  asjaga venitamine. 

"Kõik teavad, et ainuke viis seda küsimust lahendada, on muuta põhiseadust. Põhiseaduses sätestatud õigusi ei saa kitsendada ei lojaalsusvande kohustusega ega seadustes riikide nimekirjade koostamisega. Lojaalsusvanne on väga kaheldav meetod, mis on ühelt poolt ohtlik demokraatlikele printsiipidele, sest riivab inimese õigust meelsusvabadusele ja teiselt poolt raskesti kontrollitav, ehk siis paber kannatab kõike," selgitas Kallas. Inimese põhiõigusi, nagu õigust valida, ei saa Kallase sõnul siduda meelsuse kontrolliga. 

"Eesti 200 on valmis seaduseelnõu, millega sätestame, et kohalike omavalitsuste valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud, Euroopa liidu kodanikud, NATO riikide kodanikud, Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanikud ning Šveitsi kodanikud. Eesti 200 seisukoht on, et see vajab küll põhiseaduse muutmist, aga riigi ja inimeste julgeoleku huvides on vaja see ellu viia," lisas Kallas. 

Ossinovski: SDE ettepanek võimaldab Eestile lojaalsetel inimestel endiselt kohalikus elus kaasa rääkida

Läänemetsa ideede toetuseks tegi toetusavalduse ka tema erakonnakaaslane, Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

"Sotsiaaldemokraadid on töötanud välja sisulise lahenduse valimisõiguse küsimuses, mis annab vajaliku positiivse efekti Eesti julgeolekut halvendamata," ütles ta.

"Sotsiaaldemokraadid on öelnud, et kodakondsuse põhjal kõiki ühe lauaga lüües teeme me Eestile ja tema julgeolekule haiget, just nii on öelnud eksperdid, just seda saame järeldada integratsiooniuuringutest. Muidugi on Venemaa kodanike seas inimesi, kes kujutavad ohtu Eesti julgeolekule, ent neid on ka Eesti kodanike seas," sõnas Ossinovski.

"Teame, et Venemaa kodanikud on väga eriilmeline grupp, kelle seas on arvestatav hulk Eesti patrioote, kes tegelikult tahaksid olla Eesti kodanikud, aga ei saa. Näiteks sellepärast, et Venemaa ei vabasta neid oma kodakondsusest ja sellisel juhul meie neile Eesti kodakondsust ei anna. Olen varemgi selles küsimuses tsiteerinud president Alar Karist ja teen seda taas: "Kas me ei taga oma julgeolekut paremini nii, kui käsitame iga inimest eraldi, keskendudes tegelikule, hoomatavale ohule, selle asemel et heita kahtluse vari üldisele grupile, mille liikmed justkui ei väärikski kohtlemist isiklikke valikuid langetavate indiviididena. Inimeste sel moel gruppidesse jaotamine oli omane ühele teisele võimule." Lähtudes sellest põhimõttest, on sotsiaaldemokraadid töötanud välja parema lahenduse selle küsimuse lahendamiseks," lausus Ossinovski.

"Piiramata valimisõigust grupitunnuse alusel, soovime me viia välismaalaste jaoks sisse kohustuse ennast kohalikel valimistel registreerida. Valijaks registreeritakse ainult selline inimene, kes kinnitab, et ta jagab Eesti põhiseaduslikke väärtusi ning mõistab hukka Venemaa agressiooni. Lisaks sellele on õiguskaitseorganitel võimalus anda oma julgeolekuhinnang konkreetsete inimeste suhtes, mis välistaks nende valijaks registreerimise. Meie hinnangul väheneks sellise muudatuse tulemusena valimisõigusega välismaalaste arv ligikaudu 70 protsendi võrra. Küll võimaldaks see kõigil Eestile lojaalsetel elanikel kohalikus elus jätkuvalt kaasa rääkida," kommenteeris Ossinovski.

Ossinovski sõnul saab taolist korda jõustada juba järgmise aasta kohalikeks valimisteks.

Helme: valimistel peaks saama valida ainult Eesti kodanikud

EKRE esimees Martin Helme peab Läänemetsa ettepanekuid halvaks lahenduseks.

"Kui motiveeritud putinist tahab Eesti kohalikel valimistel valida, et mõjutada valimistulemusi ja me küsime temalt, kas sa ausõna oled eestimeelne ja ta ütleb, et jah olen ausõna eestimeelne, siis valimiseelistuse tegemine valimissedelile on meil ikka jätkuvalt salajane. See on ju parimal juhul enesepettus või lolli mängimine, mida me siin praegu arutame," ütles Helme.

"Teine asi on see, et see on demokraatlikus ühiskonnas täiesti ennekuulmatu meelsuskontrolli tekitamine. Et sa pead kõigepealt ütlema, et sul on mingisugune maailmavaateline või ideoloogiline programm, mida sa toetad ja siis lastakse sind valimistele. Ma saan aru küll, kuidas seda praegu müüakse, et ega me keegi ei taha, et Eestis Putini-meelsed inimesed valimas saaksid käia. Aga see ei puuduta ju ainult Vene kodanikke. Meie räägime süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanikest. Meie meelest valimas peaksid saama käia ainult kodanikud ja siis meil jääks üldse ära arutelu, kes on või ei ole lojaalne," kommenteeris Helme.

"Omaette täiesti diktatuuririigile omane on see ettepanek, et siis kapo hakkab kontrollima, kes käib valimas ja kes ei käi. Sellise valimissüsteemiga paistavad meil silma Venezuela, Valgevene ja Venemaa. Ma saan aru, et sotsidele on see kõik väga sümpaatne, aga meile on see täiesti vastuvõetamatu," lisas ta.

Helme ütles, et põhiseaduse kiireloomuline muutmine valimisõiguse muutmiseks EKRE taha ei jääks. Küll aga ei pea ta kuigi reaalseks, et riigikogus sellele vajalik toetus olemas oleks.

Kõlvart: Läänemetsa ettepanek meenutab Orwelli teoseid

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart oli samuti Läänemetsa ettepaneku suhtes kriitiline.

"Tuleb öelda, et lugupeetud siseministri avaldus on väga populistliku sammu moodi ja meenutab ka Orwelli teoseid. Ma arvan, et härra Läänemets ise saab ka aru, et sellist plaani ellu viia ei ole praktiliselt võimalik," kommenteeris Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on selline lähenemine vastuolus põhiseaduse ja õigusriigi kontseptsiooniga.

Ta kahtles, kas politseil on nii palju ressurssi, et üle kontrollida mitukümmendtuhat inimest ja siis mitte tegude, vaid meelsuse alusel neid sanktsioneerida.

"Kui meil on tõepoolest inimesi, kes kujutavad ohtu riigikorrale, siis tõenäoliselt valimisõiguse ära võtmine ei ole piisav meede, et seda ohtu ära hoida. Siis peaksid meie õigusorganid rakendama teisi meetmeid," lausus Kõlvart.

Kõlvarti sõnul tuleb veel kaaluda, kas seoses valimisõigusega tuleks hakata muutma põhiseadust. "Siin tuleb väga selgelt aru saada, mis on eesmärk
ja riigi huvid. Kuigi riigi huvid on vältida võimalikke julgeolekuriske, siis sellega peavad tegelema õiguskaitseorganid. Ja kui on konkreetsed inimesed, kes seavad ohtu julgeolekule, riigikorrale, siis nende inimestega tuleb ka tegeleda."

"Kui me soovime ravida ühiskonda sellisel viisil, et vähi asemel lõikame osa organit välja, siis ma arvan, et pigem see on julgeolekuoht. Kui me anname inimestele, kes on lojaalsed, kes on huvitatud riigi ja ühiskonna arengust, kes soovivad panustada, signaali, et nad ei ole teretulnud, nad on ohtlikud, nad on vaenlased, siis me sellega saame rohkem probleeme ja rohkem riske," ütles Kõlvart.

Rohelised: see on silmakirjalik vingerdamine elektoraadi püüdmiseks

Erakonna Eestimaa Rohelised juhid Evelyn Sepp ja Rasmus Lahtvee teatasid pressiteates, et heade ja halbade Venemaa kodanike vahetegu pole realistlik, veel vähem valimisõiguse seadmine õige meelsuse järgi kodakondsusest sõltumatult.

"Meelsuspolitsei "kodakondsusest" sõltumata valimisõiguse andmiseks, heade ja halbade agressoorriigi kodanike sõelumiseks on asendustegevus ja lihtsalt silmakirjalik vingerdamine elektoraadi püüdmiseks," seisis teates.

"On raske kujutleda meelsuspolitseid Sotsiaaldemokraatide soovitud tööriista kasutamas. Rohelistele tundub, et Eesti politsei ei vaevle tööpuuduses juba tänagi ja selle päevapoliitikasse kiskumine pole eesmärgipärane," lisasid Sepp ja Lahtvee. 

"Küsime irooniliselt, kas Läänemetsa arvates tuleks meelsusdeklaratsioonid saata valimiskomisjonile enne valijate nimekirjade koostamist või tuleb need sotside arvates kaasa võtta hääletuspunkti ja seal sedeli saamiseks ette näidata!? Ja kas seda tuleb teha tõesti "kodakondsusest sõltumatult"!?"

Ligi: lojaalsuskontroll ei peaks käima allkirjaga

Reformierakond pooldab kõigilt agressorriigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmist. Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et lojaalsuskontroll ei peaks olema allkirja andmine.

"Agressiooni toetajad ei tohiks Eesti asju otsustada ja kui on võõrkodanike hulgas neid, kes ei toeta, siis nende lojaalsuskontroll ei peaks olema mingisugune allkiri, vaid see, et nad lihtsalt lepivad sellega. /.../ Kõige kindlam lojaalsuskontroll on neile inimestele see, et nad ei protsessi, nad mõistavad, miks nad ei saa Eesti asju otsustada," rääkis Ligi.

"See, mida nad paberil kirjutavad, on üks asi, sisemus võib olla teine. Ja mina ikkagi arvan, et kui inimene päriselt saab aru, et Putin on mõrtsukas, siis ta oma valimisõiguse pärast küll ei protsessi. Ta lepib sellega, ta saab aru, kelle eest ja mille nimel võetakse agressorriigi kodanikelt valimisõigus ära," lisas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile antud intervjuus, et erakond teeb valitsusele ettepaneku, mille järgi saaks kohalikel valimistel valida vaid need pikaajaliselt Eestis elavad välismaalased, kes kinnitavad, et mõistavad hukka Venemaa algatatud sõja Ukrainas. Ühtlasi oleks kapol voli soovimatuid inimesi valimisnimekirjast maha kriipsutada.