"Kui algatada põhiseaduse muutmine kahes järjestikuses parlamendi koosseisus, siis ilmselgelt kaasneb sellega, et (Vene-meelseid vaateid esitanud – toim.) erakond Koos teeb nendel kohalikel valimistel väga suure tulemuse, sest see mobiliseerib väga palju neid inimesi, kes lähevad valima kedagi, kes ütleb, et ärme tee seda valimisõiguse äravõtmist ja selle protesti välja mängivad. Selle tulemusena me kaotame Narva, me kaotame Sillamäe suure tõenäosusega. Siis see juhtub tõesti," rääkis Läänemets Delfi veebisaates "Vilja küsib" antud intervjuus Vilja Kiislerile.

Läänemetsa hinnangul oleks sellise pöörde põhjuseks, et valimisõiguse äravõtmine saaks Ida-Virumaal kohalike valimiste põhiteemaks, kuna riigikogu praegune koosseis on ühe otsuse selleks ära teinud, aga põhiseaduse muutmiseks peab sama otsustama ka riigikogu järgmine koosseis.

"Siis me kaotame need Eesti linnad tõesti. Me toome valima need inimesed, kellel on õigus valida, aga kes tavaliselt valimas pole käinud ja pigem nad lähevad nüüd juba protesti pärast erakonda Koos valima," ütles minister.

Eesti põhiseadust saab muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või riigikogus kiireloomulisena, viimasel juhul on selleks vaja riigikogu neljaviiendikulist häälteenamust.

"Suure tõenäosusega me oleme olukorras, kus põhiseadust [kiirkorras] muuta ei saa, seda on isegi (Isamaa riigikogu fraktsiooni esimees – toim.) Helir-Valdor Seeder öelnud, et põhiseadust ei jõua nendeks kohalikes valimisteks muuta," ütles Läänemets, kui viitas põhiseaduse muutmise pikemale protseduurile.

Küsimusele, kas sotsiaaldemokraadid ei toeta (põhiseaduse kiirkorras muutmist – toim.), vastas Läänemets: "No me oleme pakkunud tõesti selle lahenduse, mida siin põhiseaduse üks autor Liia Hänni on olnud, et põhiseaduse mõte on olnud see, et sa saad koha peal otsustada oma elu küsimusi ja põhiseadus ütleb, et teiste seadustega võib täpsustada, kes ja mis tingimustel valima pääseb ja seda me oleme teinud, et registreerige ära ja..."

Tema jutu katkestanud küsimusele, kas sotsiaaldemokraadid hääletaksid siis riigikogus ettepaneku vastu, ütles Läänemets: "Meie jaoks on jätkuvalt see sama küsimus, millele me püüame oma ettepanekuga pakkuda lahenduse."

Viitele, et tema erakonnal ei ole sellele ettepanekule teiste parteide toetust, vastas SDE esimees: "Oodake, me ei ole valitsuses veel kuskile jõudnud nende aruteludega, ärme torma."

Tema sõnul on küsimus selles, et kuidas hoida kohalikel valimistel hääletamisest eemal Eesti-vaenulikud mittekodanikud ja Vene kodanikud ning sotsiaaldemokraatide ettepanek sellega ka tegeleb, eeldamata, et kõik Vene kodanikud oleksid Eestile julgeolekuohuks. "Väga raske on nõustuda väitega, et kõik Vene kodanikud hääletavad kohalikel valimistel Eesti vastaselt," tõdes Läänemets.

Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE 2023. aasta koalitsioonilepingus, millel toetub ka praegune Kristen Michali valitsuse koalitsioonileping, on öeldud, osapooled töötavad koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.

Kehtiva põhiseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.