Valimised Ameerika Ühendriikides võtsid vahepeal kogu tähelepanu, aga vaatame nüüd lähemale. Valimised kahes meie nõukogudeaegses saatusekaaslases, Gruusias ja Moldovas olid ja on ka meile suure tähendusega. Eelkõige annavad need võimaluse õppida, et miks seal nii ja meil naa.

Olen mõlemasse riiki viimastel aastatel sattunud. Soovitan ära käia, ringi liikuda ja võrrelda. Ehk see vähendaks veidi üleriigilise totaalvingumise detsibelle. Me oleme tegelikult ikka väga-väga kaugel ees.

Teiselt poolt annab seal toimuv suure õppetunni, et kui habras on Vene piiri ääres elavate rahvaste demokraatia, kui suur mõju võib olla Vene propagandal, kohalike oligarhide huvidel, klannidel ja ajalool.

Nii Gruusia kui ka Moldova puhul oli küsimus, kas valitakse Euroopa või Vene suund. Gruusia valis Venemaa, Moldova Euroopa. Euroopa Liidu referendum läks Moldovas väga napilt, presidendivalimised 3. novembril tulid juba kindlamalt, Maia Sandu valiti tagasi 55 protsendiga, tema konkurent venemeelne Aleksandr Stoianoglo sai ligi 45 protsenti. See aga ei sega Venemaad – mis investeeris Vene mõju säilitamiseks Moldovas tohutult raha – väitmast, et valimised ei ole kehtivad. Praegused inforünnakud on lausa hullaktiivsed.

Käisin Moldova erinevates piirkondades septembri lõpul, sain kohtuda õppejõudude, õpetajate ja üliõpilastega ja juba siis oli selge, et midagi lihtsat sellel riigil ees ei ole. Peamine mure on selles, et riigil ei ole oma suurt narratiivi, ühendavat unistust või lihtsamalt oma suurt lugu nagu meil. Seetõttu ei olda rusikas, vaid harali sõrmed. Ka suure välisohu puhul, mis siinmail tuleb ju ainult Venemaalt.

Lõunas on neil selline autonoomne piirkond nagu Gagauusia, pealinnaga Komrat. See on nagu sümbol võitlusest helge nõukogude mineviku eest – tank postamendil ja Lenini kuju peatänaval. Valimistel juhtus seal uskumatu lugu. Gagauusiast pärit Stoianoglo poolt hääletas 97,04 protsenti valijatest. Seal peab midagi valesti olema, sest demokraatlikes riikides sellised toetusprotsente saavutada ei ole võimalik. Ka mu oma kohtumised kohalikus ülikoolis veensid, et vanad inimesed valivad küll Vene poolt, aga nii absoluutne enamik noori kindlasti mitte.

Osa inimeste valikud valimistel on selgelt mõjutatud mineviku ettekujutustest. Näiteks Balti, endises Beltsõ linnas, mis asub pealinnast põhjas, seletas oma põhimõtteid üks venekeelne mees, ka muide postamendil oleva tanki kõrval. Ta ütles, et presidendikandidaatide debattidest ta midagi aru ei saanud, kuna need olid rumeenia keeles. Aga tema valik oli selge: "Ega ma naist ikka presidendiks ei taha!". Vana konservatiivne kohalikku keelt mitte oskav mees on tegija ka seal.

Gruusia valimistel võitis venemeelne partei Gruusia Unistus ehk sisuliselt Gruusia oligarh Bidzina Ivanišvili. Riigi Euroopa tulevik on nüüd tükiks ajaks kahtluse all.

Meile on kindlasti arusaamatu, kuidas on võimalik, et alles 15 aastat tagasi kaotasid Gruusia sõjas venelastele 20 protsenti oma riigist ja nüüd hääletas üle 50 protsenti Ivanišvili poolt. See oleks ju sama, kui näiteks Venemaa vallutaks Ida-Virumaa ja 15 aasta pärast valiksime me Eestis võimule mingi venemeelse partei. Raske ette kujutada...

On päris selge, et osa valijaid usuvad Vene narratiive, et Gruusia sõda 2008. aastal ja praegune opositsiooni suund Euroopasse on mingi Ameerika kinni makstud sepitsus. Kurb. Sealseid otsuste tegemise põhjuseid ilma ajaloost ja kunagistest seostest aru saamata ongi raske mõista. Näiteks on seal praeguseni paljudes linnades mälestusmonumendid kõigi 93 Gruusia NSV Nõukogude Liidu kangelase piltidega.

Tuleb tõdeda, et kõikides endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides riikides peale Eesti, Läti ja Leedu tuleb demokraatia väga raskelt, kui üldse tuleb. See ei tähenda sugugi, et tuleb käed lõdvaks lasta. Eesti vanasõna ütleb, et teed head või teed halba, kõik teed enesele. Meie abi, kogemus ja eeskuju on seal väga väärtuslik. Moldovas eriti.

Maia Sandul seisab ees suur töö enne järgmise aasta parlamendivalimisi, sest Vene pool on juba alustanud massiivset ettevalmistust, et Moldova nende valimiste kaudu oma rüppe tagasi saaks.

Veel kord, kellel tuju väga halb, käige seal ära. Uskuge, koju tulles tunduvad meie, enda arvates tohutu suured hädad, palju väiksemad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.