Saatejuht Andres Kuusk meenutas riigikontrolöride suvel antud hinnangut, et Rail Balticu maksumus on seitsme aastaga neljakordistunud ja projekti edasiliikumine on ohus.

Salomets märkis, et numbrid, millele osundati ei ole enam ajakohased. "Eesti vaates me räägime eelarve suurenemisest ca 70 protsenti, mitte kordades. Ja ajakavas me praegu püsime," sõnas ta.

Saatejuht küsis, kui palju tänase seisuga eelarvest puudu on.

Esimese etapi ehk piiriülese ühenduse, mis peab olema 2030. aastaks valmis olema, kogumaksumus on 3,1 miljardit, ütles Salomets. "Tänaseks eraldatud vahendid on 1,35 miljardit eurot," märkis ta. "Kas ülejäänud on puudu – ma väidan, et see ei ole "puudujääk" sellel lihtsal põhjusel, et selleks, et 2030 raudtee valmis oleks, ei pea täna kogu kolm miljardit olema kontol."

Salomets ütles, et praegu on Rail Balticul rahastus, et püsida ajakavas. "Uuel aastal uued eelarve läbirääkimised näitavad siis, kas ajakava püsib," lisas ta.

Saatejuht märkis, et ei ole teada, kui palju eraldatakse projektile vahendeid Euroopa Liidu järgmises eelarvekavas aastateks 2028–2030.

"Seal riik on võtnud minu arvates mõistliku eelduse – saame sama palju kui selles perioodil ehk ca 1,3 miljardit eurot. Nüüd see vahepealne osa, mis siin on ka kõlanud, et ca 350–400 miljonit on vaja katta aastatel 2026–2027, millele ka riigikontroll on osundanud. Selleks täna eeltöö käib, millised need valikuvariandid saaksid olla," rääkis Salomets.

Saatejuht uuris, millele tugineb projekti tasuvusuuring, kus on kirjas, et Rail Baltic on majanduslikult elujõuline ning selle arvestuslik positiivne otsene netomõju on suurusjärgus 6,6 miljardit eurot.

"Rail Baltic on majanduslikult tasuv projekt," sõnas Salomets. "See tähendab, et iga sissepandud euro ei pea tulema ilmtingimata tagasi kohe järgmisel päeval sellele samale kontole, aga ta tuleb tagasi mingisuguse muu laiema mõju kaudu. On need siis täiendavad töökohad, ettevõtted, turism, inimeste liikumisvõimaluste avardumine, parem ligipääs teenustele." Sealt tuleb tema sõnul optimistlik majanduslik prognoos.

Saatejuht küsis, kust tulevad tasuvusuuringus toodud numbrid – 51,7 miljonit reisi ja 10,9 miljonit tonni kaupa aastaks 2046.

Salomets vastas, et see kaup juba täna liigub põhja-lõuna teljel ja on valdavalt pärit Skandinaaviast, suures osas Soomest. "Sellel samal Via Baltical on ca 1500 rekat, 40–50 000 rekat kuus, siis taandame selle tonnideks ja meil on seal kolm–neli miljonit tonni justkui nagu nipsust," lisas ta.

Kiirrongipilet Riiasse hakkaks Salometsa hinnangul maksma 30–50 eurot tänavustes hindades.

Saatejuht tõi välja riigikontrolöri skepsise, et rongid aastal 2030 trassil ei sõida.

Salomets tunnistas, et ajakava on ülipingeline. "Kõik eeldused peavad 100 protsenti õnnestuma," ütles ta. "Täna me oleme Eestis ajakavas. Järgmise aasta otsused kinnitavad seda või lükkavad ümber."

Saatejuht küsis, kas Salomets on nõus Läti seimi uurimiskomisjoniga, mis leidis, et Rail Balticu projekti probleemides on süüdi kõik Balti riigid.

"Muidugi ei ole. Kui ma nüüd vaatan ajalugu tagasi, ja ma olen seal juba jupp aega olnud, siis eks aega on kulutatud seal liiga palju teatud protsessides – nii planeerimises kui ka projekteerimises, et tulnuks juba varem alustada," lausus Salomets.

Saatejuht küsis, mis kõik kokku maksma läheb.

"Investeeringukulu juba kõlas – 3,1 miljardit on siis Rail Balticu Eesti esimene etapp. Rongid nüüd sõltuvalt, kui palju siis riik tellib. Ma ütlen, et ühe koosseisu hind on 13 kuni 15 miljonit eurot. Neli–viis koosseisu võiks esimeses etapis regionaalronge olla," sõnas Salomets. Ta märkis, et sellele tuleb lisaks veel ülalpidamiskulu, mis on aastas vahemikus 30 kuni 50 miljonit eurot, kuid seda ei pea tingimata katma riik.

Salometsa sõnul tasub projekt end ära aastal 2040–2050.