Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon arutasid Rail Balticu projekti rahastamist ja üleriigilisi probleeme.

Istungil osales videosilla vahendusel Läti seimi Rail Balticu uurimiskomisoni esimees Andris Kulbergs, kes esitas komisjonile Läti parlamendi raporti.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) viitas, et suvel nentisid kolme Balti riigi riigikontrollid ühisaruandes, et Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus kordades tõusnud.

Istungi alguses märkis Reinsalu, et eelarve kontrolli komisjon on varasemalt püüdnud täpsustada Rail Balticu maksumust järgmise aasta eelarves, kuid seda ei õnnestunud isegi koostöös riigikontrolör Janar Holmiga teha.

Istungil kinnitas kliimaministeeriumi taristuminister Vladimir Svet (SDE), et järgmise aasta eelarvest võtab Rail Baltic 294 miljonit eurot.

"Me peame keskenduma sellele, kuidas jõuda selle raudteega aastal 2030 ühele poole, ja meie praegune plaan seda võimaldab. Mõistagi meid ootab ees terve rida keerulisi küsimusi, mis puudutavad rahastust, hankeid. Arutelusid Brüsseliga, mida me peame Leedu ja Läti kolleegidega," ütles Svet.

Holm täheldas ka, et projekt on läinud kaks korda kallimaks, mitte 70 protsenti, nagu väitis varem Anvar Salomets.

"On teadmata, millisest allikast kaetakse 2026–2027 338 miljonit eurot. See on hetkel teadmata ja hetkel ei ole teada ka see, mis juhtub pärast nelja-aastast planeerimist. Suured lootused on viimase otsa suhtes Euroopast tuleval rahal, aga need läbirääkimised seisavad alles ees," lausus Holm.

Läti seimi RB uurimiskomisjoni juht Kulbergs selgitas, et projekti peamine viga on konfliktne juhtimisstruktuur, millel puudub rahvusvaheline järelevalve. Samuti on tema sõnul keeruline riikide vahel otsuseid langetada ja kokkuleppeid saavutada. Kulbergs tõi välja ka, et kaubavoog Venemaalt on kadunud ja reisijate hulk vähenenud. 

"Minu hinnangul – lähtuvalt sellest, kuidas seda projekti on juhitud – oleme oma tegemistega kindlasti ajast maas. Eesmärgi saavutamine aastaks 2030 on minu arvates võimatu," lausus Kulbergs.

Kas aga Balti riikide valitsused suudavad koos jalad kõhu alt välja ajada?

"Kahjuks mitte. Probleemiks, nagu meie komisjon seda näeb, on kolm asja, mis on projektis tegemata. Kolm asja, mis on igas projektis paigas. Peame paika panema trassi, ära muuda, ära ole uuenduslik. Kõik kolm Balti riiki peavad selle paika panema. Teiseks – pane paika tõsiseltvõetav, kasin eelarve ja ära seda ületa. Ja kolmandaks – pane paika tähtaeg ja pea sellest kinni," vastas Kulbergs.

Kulbergs rõhutas, et vaja on moodustada Balti riikide ülene komisjon, et Rail Balticule järelevalvet teha.

Ta ka märkis, et kuna Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastusvoor toimub alles 2028. aastal, pole võimalik kuni 2030. aastani EL-ilt raha saada. Selle tõttu tegi Kulbergs ettepaneku, et kõik Balti riigid lähevad Brüsselisse ja küsivad, et Euroopa Liit eraldaks projektile Venemaa poolt tuleva julgeolekuohu ettekäändel raha.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ütles, et kahtleb Rail Balticu valmimises tähtajaks. Ta küsis, kas on olemas riskianalüüs juhuks kui projekt 2030. aastal valmis ei saa.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets vastas, et peaministrite poolt on kinnitatud, et 2030. aastaks on vaja raudtee valmis ehitada ja sellest tempost ministeerium lähtub.

Kovalenko-Kõlvart märkis, et lisaks puuduvale 1,8 miljardile eurole on lahtine ka rongide küsimus.

"Meile öeldakse, et rongid hakkavad sõitma 2031. Aga selleks, et teha hange, et neid testida, kulub 10 aastat. Kui sellega hakatakse tegelema alles järgmisel aastal, nagu ütles minister Svet, siis me oleme juba maha jäänud," lausus Kovalenko-Kõlvart.